98%! Õdedevendade haigestumisrisk on sarnaselt eelmise rühmaga umbes 4%. III )Idiopaatilised epilepsiad .Tegu on selliste epilepsiatega, mille hoogude avaldumise iseloom ja EEG leid erineb mõnevõrra muudest selle haiguse vormidest. Näidetena võiks välja tuua absanssepilepsiad, müokloonilised epilepsiad jms. Neid esineb suhteliselt harvemini (umbes 5% epilepsiajuhtudest) ja avalduvad peamiselt lapseeas, hiljemalt murdeeas. Selles grupis on edasikandumise risk epilepsiate hulgast kõige suurem. Kui ühel vanematest on epilepsia, siis lapse Kui ühel vanematest on epilepsia, siis lapse haigestumisrisk on 36 %; taas pange tähele, et seega terveksjäämise tõenäosus on 9497%. Olulisemalt suurem on lapse haigestumise oht, kui lapse mõlemad vanemad on idiopaatilise epilepsiaga. Nimelt haigestumisrisk on siis 20-30%. Lastel, kelle isal on epilepsia, on edasikandumise oht väiksem, kui lastel, kelle emal on epilepsia. Õdede
Hippokampus vastutab ruumis orienteerumise ning koos mediaalsete koorepiirkondadega ka sensoorse sisendi talletamine eest pikaajalisse mällu. LISA: kuulmise ja mälestuste moodustamisega tegelev ajuosa. See tegeleb õppimise ja seostamisega rohkem , kui ükski teine sagar ning on selle osas hästi tuntud. Näiteks on see vajalik faktide, südmuste, asukohtade, seoste, nägude ja sõnavara õppimiseks. 35. Oimusagara kahjustustest tingitud tähtsamad häired Temporaalsagar on epilepsiate e üks tavalisemaid allikaid. Tugeva vormi puhul levib see üle aju. Leebetel juhtudel tekitab see deja vu või jamais vu (ümbrus on väga võõras) tunnet. Vahel tulevad teatud mälestused meelde või kaob mälu üldse ära. Laialdamsel levikul kutsub sensoorseid elamusi esile. Tugevamal juhul esineb ka visuaalse ja somatosensoorse ala aktiveerumist. Oimusagara kahjustused süvendavad episoodilise mälu defitsiiti eriti just selles, mis
annaabi.ee 
