erutussignaale ja katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse tekib epileptiline hoog. Epileptilise kolde tekkimise põhjused võivad olla: raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, ajukasvajad, peatraumad, ainevahetushäired, mürgitused jms. Enamasti aga ei suudeta ka kõige põhjalikuma uurimisega põhjust kindlaks teha. (ENE nr2) ,,Psühhosomaatilisi haigusi on palju, epilepsia sellest ei teki. Epilepsial on esiplaanil muud tegurid" vastas erapsühhiaater Jüri Ennet küsimusele, kui suur on tõenäosus, et ainult pidev stress epilepsia põhjustab. (www.kliinik.ee/psuhhiaatria/id-7/noustamine/question-60720) Epileptiliste hoogude peamised teadaolevad põhjused on ajutraumast tingitud aju kahjustus, insult, ajupõletik, mürgistus(alkohol, amfetamiin, heroiin, kokaiin, strühniin jt), kasvaja, degeneratiivne haigus (nt fenüülketonuuria), sünnikahjustus, geneetiline haigus, ainevahetuse
ärevustundest vabanemist) Posttraumaatiline stressihäire (võimetus toibuda traumaatilisest sündmusest põhjustatud ärevustundest) Posttraumaatilise stressihäirega kaasnevad ootamatult meenuvad õudused võivad esile kutsuda äkilist agressiivset käitumist (kaasinimeste ründamine) ja ajutist epilepsiat. Sellist käitumist nimetatakse limbiliseks atakiks. Arvatakse, et paanikahoogudel, agorafoobial ning ajutisel epilepsial on ühised neurofüsioloogilised alused. Seda põhjustavad limbilise süsteemi kaitsemehhanismid, kus paiknevad vihahoogude ja paanika lähteallikad. 48. Valu. Limbiline süsteem kontrollib ka sellist emotsionaalset seisundit nagu emotsionaalne ja füüsiline valu. Kui valu kogemine muutub inimesele üle jõu käivalt suureks on tegemist seisundiga mida nimetatakse düstressiks.
annaabi.ee 
