Sellele küsimusele vastates tuleb silmas pidada, et risk pole kunagi olematu, mitte keegi pole kaitstud epileptiliste hoogude tekkimise eest. Epilepsia puhul loetakse taoliseks riskiks 0,5% (ehk 1:200) ja ohu suurenemist võrreldakse just selle näitajaga. Diagnoos "epilepsia" haarab endasse suhteliselt erinevaid haiguse vorme, mille edasikandumise risk on erinev. Edasi räägime paari sõnaga epilepsiavormidest. I) Sümptomaatilised epilepsiad .Need on epileptilised hood, mis on ajukoores oleva püsiva kahjustuskolde poolt tekitatud; kolle ise on juba möödunud ajutrauma või muu peaajukahjustuse tagajärg. Epilepsiatest on need umbes 35% juhtudest. Arusaadavalt on selles grupis pärilikkuse osa kõige väiksem, aga siiski pisut suurem kui keskmiselt elanikkonnas. Kui ühel vanemal on epilepsia, siis lapse haigestumisrisk on 12%. Lisaks jälgitakse haigestumisriski haige õdede vendade seas.
korral sageli (7–30%), kuid enamasti on need lühiajalised (1 min) ja vajavad vaid harva ravi. Seljaajukahjustused võivad tekkida vahetult või olulise ajalise viivitusega. Neuroloogiliste tüsistuste prognoos on halb. Teadvusekaotuse põhjus pole veel täielikult selge. Tegemist võib olla vereringemõjude ja šokitoime seguga. Kolju suure takistuse tõttu on aju suurel määral kaitstud, nii et intratserebraalsed nekroosid või epilepsiad tekivad hilise komplikatsioonina vaid harva. Ajuödeeme ja läbivoolusündroome täheldatakse see-eest sagedamini. 601 Siseelundid Siseelundite elektrikahjustused on haruldased. Kopsukahjustused tekivad enamasti pleura efusiooni ja pneumoonia korral. On kirjeldatud sapipõie- ja soolenekroose, nende kõrval transitoorset iileust iivelduse ja oksendamisega. Pleura efusioon – vedeliku kogunemine pleuraõõnde Transitoorne – mööduv, ajutine Iileus – soole tegevuse katkemine
annaabi.ee 
