suri. Autori palvele vastupidiselt teos avaldati. Koosneb 12 laulust. Võrreldes Homerosega on tema stiil lüürilis-dramaatiline. Üsna pea tema surma hakati teda klassikuks pidama; tema teostest õpiti keelt ja stiili; samuti hilisematele rooma autoritele eeskujuks. Vergiliuse noorepõlve luuletused avaldati peale tema surma kogus ,,Catalepton" (,,Pisiasjad"), väga võimalik, et osad luuletused sealt ei kuulugi temale. Sügavalt mõju avaldama tollal kuulus epikuurlaste koolkond (epikuursul filosoofia suund, mis väidab, et elu eesmärgiks on naudingu saavutamine ning piina minimiseerimise, seda läbi enesekontrolli ning liialduste vältimise. (vrd: hedonism) 7) Quintus Horatius Flaccus (65 eKr 8 eKr) Vana-Rooma tähtsaim lüüriline luuletaja. Põlvnes rooma ühiskonna alamkihist. Suure osa värssidest pühendas tolle aja kommete ja eluviiside kirjaldamisele. Vergiliuse sõber. Põhilised looduslaulud, kuid ka armastulaule ja satiire. Tuntumad teosed oodid, nn mõtteluule
Autori palvele vastupidiselt teos avaldati. Koosneb 12 laulust. Võrreldes Homerosega on tema stiil lüürilis-dramaatiline. Üsna pea tema surma hakati teda klassikuks pidama; tema teostest õpiti keelt ja stiili; samuti hilisematele rooma autoritele eeskujuks. Vergiliuse noorepõlve luuletused avaldati peale tema surma kogus ,,Catalepton" (,,Pisiasjad"), väga võimalik, et osad luuletused sealt ei kuulugi temale. Sügavalt mõju avaldama tollal kuulus epikuurlaste koolkond (epikuursul filosoofia suund, mis väidab, et elu eesmärgiks on naudingu saavutamine ning piina minimiseerimise, seda läbi enesekontrolli ning liialduste vältimise. (vrd: hedonism) 7) Quintus Horatius Flaccus (65 eKr 8 eKr) Vana-Rooma tähtsaim lüüriline luuletaja. Põlvnes rooma ühiskonna alamkihist. Suure osa värssidest pühendas tolle aja kommete ja eluviiside kirjaldamisele. Vergiliuse sõber. Põhilised looduslaulud, kuid ka armastulaule ja satiire. Tuntumad teosed oodid, nn mõtteluule