nad võivad inimestele vahel unenägudes ilmuda, jättes sel viisil enesest mingi kujutluse inimmällu. Need jumalused on ideaalse täiuslikkuse kehastused ja eeskujud inimestele. Eetika Eetika on Epikurose nägemist mööda filosoofia kõige tähtsam osa; kanoonikal ja füüsikal on vaid teeninduslik roll. Nagu füüsikas on kõige olemasoleva aluseks aatom, nii on ka eetikas kõige kõlbelise tegevuse ja toimimise kandjaks ja otstarbeks on üksikisik, indiviid epikuurlasi võiks nimetada individualistideks. On kindlad mõõdud, mille alusel teha vahet heal ja kurjal, lubatul ja lubamatul. Niisugune kriteerium asetseb aga mitte kusagil mujal kui inimese enda loomuses ja avaldub siin peamiselt tundena (pathos), mitte aga aruka kaalutlusena või tunnetusena, nagu seda õpetas senine kreeka eetika. Eranditult kõik elusolendid püüdlevad naudingutunde poole, ning see on ainus tõeline ning loomulik hüve.
meeldivaks. Seega rõhutas Epikurose poolt kirjeldatud hedonism naudinguid, mis tulenevad põhivajaduste rahuldamisest. Hea elu Epikurose mõttes tähendaski rohkem valu puudumist kui naudingute olemasolu vähemalt mis puutub intensiivsetesse naudingutesse. Ta soovitas oma järglastele vältida võimu ja kuulsust, kuna sellised asjad muudavad teised inimesed kadedaks ning nendest võivad saada vaenlased. Ta väitis, et targad inimesed elavad oma elu märkamatult. Väga sageli kirjeldatakse epikuurlasi kui lõbujanuseid hedoniste, mis on tegelikult ebakorrektne kirjeldus. Näiteks seksi suhtus Epikuros taunivalt, leides, et see pole kunagi ühelegi mehele midagi head kaasa toonud; kõrgeim sotsiaalselt saadava naudingu vorm oli tema arvates sõprus. Nagu näha, oli Epikurose arvates elu eesmärgiks individuaalne õnn, rahulolu, ent tema arusaam õnnest ei olnud lihtne hedonism (valu vältimine, naudingu saamine) ta oli pigem huvitatud
annaabi.ee 
