PEREKOND: lauk (Allium) murulauk(Allium schoenoprasum) SUGUKOND: võhumõõgalised (Iridaceae) PEREKOND: võhumõõk (Iris) kollane võhumõõk (Iris pseudacorus) SUGUKOND: loalised (Juncaceae) PEREKOND: luga (Juncus) harilik luga (Juncus effusus) keraluga (Juncus conglomeratus) SUGUKOND: kõrrelised (Poaceae) PEREKOND: kastik (Calamagrostis) jäneskastik (Calamagrostis epigeios) PEREKOND: rukis (Secale) harilik rukis (Secale cereale) PEREKOND:nisu (Triticeae) kõva nisu (Triticum ) PEREKOND: oder (Hordeum) harilik oder (Hordeum vulgare) PEREKOND: kaer (Avena) tuulekaer (Avena ) PEREKOND: timut (Phleum) põldtimut (Phleum pratense) SUGUKOND: lõikheinalised (Cyperaceae) PEREKOND: tarn (Carex) kahkjas tarn(Carex pallescens)
Marju on kasutatud riide värvimisel; saadakse kas lilla või punane värvus. Värvitaim ka veinitööstuses. Rohurinne on kidur, esinevad palu-härghein, võnk-kastevars, lamba-aruhein. Samblarinne pidev, esinevad palusammal (D), lainjas kaksikhammas (D), liiv- karusammal. Samblikest põdrasamblikud ja islandi käosamblik. Raiestikel suureneb kanarbiku, kohati ka kõrreliste ohtrus. Esinevad: võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskatik. JÄNESKASTIK Calamagrostis epigeios. Nime päritolust: kalamos (kr.k.) roog, Agrostis perekond kastehein; kasteheina meenutava, kuid pillirootaoliselt suure kõrrelise nimi Dioskoridesel. Epigeios tuleneb kreekakeelsetest sõnadest epi peal ja ge maa. Liigiepiteet epigeios tähistab kuival maal kasvavat taime, vastandina soos või vees kasvavale. Sugukond kõrrelised. Kasvukoht: jäneskastik kasvab peamiselt kuivadel lubjavaestel liivadel, teede
kadakaid ja h. pihlakaid, häiludes kasvab h. vaarikat (Rubus idaeus). Alustaimestikus domineerib harilik pohl, h. mustikas (Vaccinium myrtillus), kanarbik. Rohttaimi üsna vähe, palu-härghein, karvane piiphein (Luzula pilosa), leseleht (Maianthemum bifolium) ja võnk-kastevars. Samblarindes peamiselt palusammal, kaksikhambad, laanik jt. , samblikke kasvab vähesel määral. Raiestikel suureneb kõrreliste osakaal (võnk-kastevars, jäneskastik (Calamagrostis epigeios) ja lamba- aruhein), lisandub ka ahtalehine põdrakanep (Epilobium angustifolium) jt. anemohoorsed liiigid, väheneb h. mustika ja sammalde osatähtsus. Kultiveeritakse Mä istutuse teel kuni 7000 tk ha-le või Mä külvi teel kuni 8000 külvikohta ha-le. Esineb laialdaselt, eriti Lõuna- ja Kagu-Eestis, kus moodustab kohati kuni 50 % mõnede metskondade metsamaast, kokku umbes 9% riigimetsadest ja 3,6 % kogu metsamaast. Pohlamännikud on üldiselt väga kvaliteetse puiduga.
annaabi.ee 
