protsessidega võrreldes. Epifenomenalism on paljudele vastuvõtmatu, sest ta muudab vaimse täiesti tarbetuks: see ei tee midagi, ei muuda midagi, ja nii tekib kahtlus, kas teda üldse on. Rohkem leidub epifenomenalismi teadlaste hulgas, kes uurivad pigem aju ning kohtlevad vaimu ajus toimuva järellainetusena. Emergentism – mateeria teatud keerukuse astmel tekivad vaimsed omadused. Emergentism on vaade vaimse tekkimise kohta. Need omadused võivad olla epifenomenilised, ent ei pruugi. Dualismid. Dualistlike positsioonide erinevad jaotused: Dualism – Substantsdualism ja omadusdualism. Dualism – Interaktsionism, Parallelism(- Okasionalism), Epifenomenalism. Dualism ontoloogias – mis on see, mille suhtes ollakse dualistid?. Dualism ja vaimne põhjuslikkus – milline on keha(sündmuste) ja vaimu(sündmuste) vahekord? 3. Dualism kriitika(Ryle, Descartes’i müüt) Kartesiaanlik doktriin. Dualism – inimesel on nii keha kui ka vaim
2. Millest järeldub Churchlandi järgi, et funktsionalism on tagurlik ja konservatiivne? Churchland peab funktsionalismi viisiks säilitada RP, nii et vähendada teed ja mitte tõrjuda RP’d. See on analoogne sellele, et säilitada fundamentaalsete vaimude keemia mõisted, selle asemel, et neid asendada kõiki tänapäeva keemiaga. See on funktsionalistlik salaplaan – vigade ja segaduse säilitamise suitsukate. Küsimused Frank Jacksoni teksti “Epifenomenilised kvaalid“ ja Thomas Nageli teksti „Mis tunne on olla nahkhiir“ kohta. (Tähtaeg 4.12.14) 1. Mis eesmärgil küsib Nagel, mis tunne on olla nahkhiir? Miks on tema meelest sellele küsimusele raske vastata? Tema eesmärgiks on anda mingi vasturünnak füsikalistide argumentidele, mis vähendaks vaimset pelgalt füüsilisest. Oluline seisukoht on see, et teadvuslikud kogemused on subjektiivsed. Suur rõhk on subjektiivsel karakteril ehk siis, mis tunne on olla teatud elusolend