pereganglionaarne neuron, mis annab impulsi vegetatiivses motoorses ganglionis üle järgmisele, postganglionaarsele neuronile ja alles see viib erutuse effektorelundile. Aju kelmed (meninges) ja nende vahelised ruumid: A. Kõvakelme (dura mater) – tugevast tihedast sidekoest, 2 lestet – välimine on periost (vt. luud!), sisemine leste on seljaaju ümber eraldi, peaaju ümber enamasti välimisega liitunud1. Kõvakelme- e. epiduraalõõs (cavitas epidurale) – seljaaju ümber sees rasv, veeni- ja närvipõimikud, peaaju ümber siinused (veenid!), hüpofüüs jne. -2.Kõvakelmealune e. subduraalruum (spatium subdurale) – kõvakelme ja ämblikvõrkkelme vahel. B. Ämblikvõrkkelme (arachnoidea mater) – õhuke, kuid tugev, vedelikukindel – ajuvedelik jääb selle alla 3.Ämblikvõrkkelmealune õõs (cavitas subarachnoidale) – koosneb tsisternidest, C.Pehmekelme (pia mater) – palju veresooni, katab kogu ajukude – ka õõnte sisepindu
suurajusirp suuraju kahe poolkera vahel (falx cerebri) ja telk (tentorum) suur- ja väikeaju vahel. Subduraalne – kõvakelme all asuv Siinus – süvend Seljaajukestade ehitus sarnaneb peaaju omale. Lülisambakanalis on dura mater’i mõlemad kihid eraldatud. Väline kiht liibub vastu lülisambalülisid ning sisene kiht ümbritseb seljaaju või pehmet kesta. Välise ja sisese kihi vahel on ajuvedelikuga täidetud tühik. Selle tühiku ladinakeelne nimetus on cavum epidurale. Sellel tühikul on teatud osa traumaatiliste verejooksude ja anesteesia korral. Koljuõõnes puudub kõvakelmet ümbritsev epiduraalruum. Sellele vaatamata räägitakse kõvakelme ja kolju vahelise verejooksu korral epiduraalsest verejooksust. Epidural – dura mater’i vastu liibuv Ventriikel – vatsake Ajuvatsakeste süsteem Ajuvatsakesed ehk ventriiklid kujutavad endast kesknärvisüsteemis asuvaid tühikuid, mis on täidetud ajuvedelikuga (liquor cerebrospinalis)