eemaldatakse. Histoonid asendatakse protamiinidega, transkriptsioon peatatakse. Sperminatsioon - sperm vabaneb Sertoli rakkudest ja satub väänilise seemetorukese valendikku. Spermiatsioonil jääb spermi keskosaga seotuks veel väike tsütoplasmatilgake, mille sperm kaotab lõplikult alles munandimanusejuha läbides. Viimases kaetakse sperm veel mitmete ühendit, mis on vajalikud efektiivseks viljastumiseks. Munandimanuses (epidiidium) toimuv järelküpsemine - munandimanuses teevad spermid läbi rea biokeemilisi ja morfoloogilisi muutuseid, mille käigus muutuvad liikumis- ja hüperaktiviseerumisvõimelisteks (ehkki on veel inaktiivsed), omandavad võime ära tunda ja seonduda zona pellucida-ga ning läbida akrosomaalreaktsioon Sugudeedes aset leidev kapatsitatsioon (mis see endast kujutab) – Spermid, mis on võetud munandist või munandimanusest, ei ole viljas- tumisvõimelised
Leydig`i rakud, mis hakkavad tootma testosterooni, põhjustades loote maskuliniseerumise. Paralleelselt testiste tekkega XY-indiviidis diferentseeruvad ürgsed idurakud pre-spermatogoonideks, mis prolifereeruvad ja liiguvad mitoosiaresti. Loote hilisemas arengus (inimesel ~16 nädalal) arenevad mesonefrose torukestest viimajuhakesed, mis ühinevad läbi munandivõrgu munandiväätidega ning Wolffi juhaga. Wolffi juha algusosa ja mesonefrose torukesed moodustavad munandimanuse (epidiidium), ülejäänud Wolffi juhast kujuneb seemnejuha (vas deferens), seemnepõikesed. Seemnetorukesed moodustavad testise parenhüümi. Puberteedieas muutuvad õõnsaks ning hakkavad tootma aktiivseid sperme. 69 Kuidas toimub emasgonaadi e munasarja areng (tulevaste sugurakkude paiknemine gonaadi alges, granuloosa rakkude ja teeka rakkude formeerumine, folliikuli moodustumine; mis saab mesonefrose torukestest