üks, näiteks kirburohul (Polygonum sp.); kaks, näiteks madaral (Galium sp.); kolm, näiteks piimalillel (Euphorbia sp.) või mitu, näiteks magunal (Papaver sp.). Seemnealgmed kinnituvad platsentale ning saavad toitained seemnealgme jala ehk funiikuluse (funiculus) kaudu (joonis). Kohta, kus lõpeb seemnealgme jalg ja selle juhtkimp ning algab seemnealge, nimetatakse kalatsaks. Seemnealget katab üks või kaks integumenti ehk katet (välimine ja sisemine). Integumendid on epidermaalset päritolu, seetõttu võib neis eristada kolme kutiikula kihti -- välimine katab välimist integumenti, keskmine on integumentide vahel ning sisemine paikneb nutselli ja sisemise integumendi vahel. Seemnealgme tipul on integumentide vahel ava -- mikropüül. Viljastamisel tungib tolmutoru seemnealgmesse reeglina just siit.
follikulaarrakkude poolt. Epimorfoosi puhul täiskasvanud koed dediferentseeruvad rakkude massiks, mis uuesti rediferentseeruvad spetsiifilisteks koetüüpideks, taastades kehaosa enam-vähem endisel kujul (nt salamandri jäseme regeneratsioon). o Kui salamandri jäse amputeerida, siis taastatakse sõltuvalt lõikest ainult puuduolev osa o Peale vigastust katavad allesjäänud jäsemeköndi epidermaalset päritolu rakud haava piirkonna ning moodustub haavaepidermis o Järgnevate päevade jooksul haavaepidermis pakseneb ja moodustub apikaalne ektodermaalne kate (AEC; apical ectodermal cap) o AEC-i all olevad rakud (nt luu-, kõhre- ja dermiserakud) dediferentseeruvad, tekitades regeneratsiooni blasteemi, mis seejärel prolifereerub ja rediferentseerub uuteks jäsemeosadeks
annaabi.ee 
