Seetõttu heideti neile tihti ette moraalitust (ja veel hullem moraalituse levitamist). 72. Millist kuulsat kõneteoreetilist teost tead? (See on naljakas küsimus, võib-olla ma tean mingit väga random teost, mis siis saab? Aga olgu.) "Retoorika", Aristoteles "De Oratore" ("Kõnemehest"), Cicero 73. Kirjelda Aristotelese kõneteooriat teoses ,,Retoorika". Kõnesid on kolme liiki: kohtukõned, poliitilised kõned (rahvakoosolekul), ilukõned e epideiktilised kõned (kellegi ülistuseks või piduliku sündmuse puhul). Kõne koosneb sissejuhatusest (kontakt kuulajaga), jutustusest (olukorra kirjeldus), tõendid (kunstilised või kunstitud), epiloog (tunnetele rõhumine). Kunstilised tõendid on loogilised arutlused, eetos (iseloomude kirjeldamine), paatos (tunnetele rõhumine). Kunstitud tõendid on seadused, tunnistajad, lepingud, piinamine, vanded.
126. Millised olid Rooma kõnekunsti peamised alaliigid vabariigi ajal ja hõbedasel ajal? Millised olid nende alaliikide eesmärgid? Kreeka retoorikaõpetajad Roomas alates 2. saj keskpaigast eKr. 1.saj. eKr oli hellenistlik retoorika üldlevinud. Ladinakeelne retoorikaõpetus levis alates 1. saj eKr, retoorika muutus keskseks zanriks. Kõneliigid sageduse järgi: kohtukõned, poliitilised kõned, epideiktilised kõned (nt matusekõned). Retoorika keisririigi ajal Poliitilise kõne tähtsus väheneb (puudub vaba mõtteavalduse võimalus!) Kohtukõned jäävad, ent argumentatsioonist olulisem on isiklik soosing. Oluliseks muutusid epideiktilised (ülistus)kõned. Viljeldi avalikult ka fiktiivseid näitekõnesid (deklamatsioone), mis varem olid vaid osa retoorikaõpetusest. Nn uus proosastiil: sententslik, puänte, vastandusi täis, pikki lauseid vältiv
annaabi.ee 
