Rohkesti ohvreid nõudis katk Euroopas ka 1347-50 (niinimetatud must surm). Viimane suur katkuepideemia (algkolle Hongkong) oli 1894-1900 Hiinas, Indias ja Jaapanis. Venemaal (Kaspia, Volga ja Baikali ääres) oli katkukoldeid veel 20.saj. algul. Eestis esines katkuepideemiaid 18.sajandini korduvalt (sealhulgas 1531.a. suri Tallinas ligi 2000 inimest, 1549.a. suri Tartu piiskopkonnas üle 14000 inimese, 1570-78, 1601-06, 1657). Eriti rasked tagajärjed olid viimasel suurel epideemial (1710-12), millesse Mandri-Eesti lääneosas suri kuni ¾ elanikkonnast. Tänapäeval esineb looduskoldelist katku Aasias, Afrikas, Põhja-Ameerikas ja Lõuna-Ameerikas. Siberi katk (anthrax) Siberi katk on veiste, lammaste, hobuste, sigade jmt. Loomade ning inimeste äge nakkushaigus, zoonoos, mida tekitab pulkpisik Bacillus anthracis. Pulkpisiku eosed on väga püsivad, nad taluvad 45-60 minutit keetmist ja säilivad mullas eluvõimelistena kümneid aastaid
Lesotho on maailmas kolmandal kohal HIVi nakatunute arvu järgi. Umbes üks inimene nelja kohta kannab HIV viirust. 2016. aastal oli umbes 26 000 uut HIVi nakatunut ja umbkaudu 14 000 inimest suri AIDSi. Üle poolte 260 000 täiskasvanust, kes elavad HIV viirusega, on naised. Hetkel on Lesothos üle 200 000 orvu, enamus neist on AIDSi nakatunud........................................................................................................... 7 AIDSi epideemial on olnud riigile suur mõju. Halvav nakkus HIV kombrineeritud AIDSiga on põhjustanud eeldatava eluaea languse 48,2 eluaastani. Mõju isikutele, perekondadele ja kogu rahvusele on eriti tuntav siis, kui täiskasvanud jäävad nii haigeks, et ei saa enam töötada. Lapsed jäävad orvudekss ja peavad majapidamiste eest vastutama...........................................................................7 Alates 2005. aastast ei ole olnud märkimisvärset muutust Lesotho
annaabi.ee 
