seetõttu haiguse kandjaks ja looduslikuks hoidlaks. Jõgedes levib taud ka vastuvoolu. Vähikatk ilmnes esmakordselt 1870ndail aastatel Prantsusmaa ja Belgia veekogudes ja on nüüdseks levinud üle kogu liigi levila. Eesti veekogudesse jõudis nähtavasti vähikatk 1896. aastal. Ainulaadsena Euroopas on Saaremaa vähikatkust puutumatuna püsinud[1, 2]. 7.3.2 Valgesaba- ehk portselantõbi Portselanhaiguse tekitaja (Thelohania contejeani) on üherakuline amööbjas eosloom, kes parasiteerib vähi lihaskoes. Iseloomulik tunnus on valge lakaalune, veest välja võetult surevad haiged loomad mõne tunni jooksul. Parasiit põhjustab sigimatust ja lõpuks ka peremehe surma. Looduses piirab see haigus populatsiooni asustustihedust, kuid vähikasvatustes võib see muutuda tõeliseks nuhtluseks. Nakkus võib edasi kanduda kannibalismi kaudu: kui vähid söövad haigeid liigikaaslasi. Nakatumine võib toimuda ka spoore neelates: kahjustuvad siseelundid ja lihaskude.
1. Otsene kahjustus mürkide, bakterite toksiinida, ioniseeriva kiirguse poolt 2. Vereloomeks vajalike ainete puudus Alimentaarne aneemia põrsastel 2 4 elunädalal rauavaene emisepiim, samuti vase, mangaani, koobaldi ja B-vitamiini vaeguse korral 2) Hemolüütilised aneemiad 1. Autoantikehad 2. Aneemiline faktor veistel söödakapsa ja rapsisroti suurte koguste kestval söötmisel tekib hemolüüs ja hemoglobinuuria 3. Parasiidid veite babesioonskorral (babesia bovis parasiteeriv eosloom) - veiste punakusesus 4. Bakteriaalsed toksiinid 3) Posthemorraagilised aneemiad akuutsete või krooniliste verejooksude korral ANEEMIA PUHUSED KOHASTUMISREAKTSIOONID 1. Erütropoeesi stimuleerimine toimub hüpoksia-erütropoetiini süsteemi kaudu. Erütropetiin valgulise iseloomuga hormoon, toodetakse neerudes. Stimuleerib normaalset erütropoeesi ja ka hemoglobiini sünteesi erütroblastides. Neerukoe hüpoksia stimuleerib erütropoetiini moodustumist. 2
annaabi.ee 
