peiteosla. Koniid e. lülieos, conidium - iseseisva liikumisvõimeta *mittesugulise paljunemise *eos, mis tekib spetsiaalsel *koniidikandjal. Koniidikandja e. konidiofoor, conidiophore - lihtne või harunenud *somaatiline *seeneniit, mis on spetsialiseerunud *koniidide tekkeks. Kotteos e. askospoor, ascospore - *karügaamia ja *meioosi tagajärjel *eoskotis endogeenselt tekkiv *haploidne *eos. Kübar, pileus, cap - *basidioomi või *askoomi kübarjas *viljakeha osa, kus paikneb *eoslavakandja *eoslavaga. Lehtereosla e. apoteetsium, apothecium - avatud *askoom; tüüpiliselt liudjas, karikjas või ketasjas, *jalaga või *istuv, ülaküljel paikneva *eoslavaga; harvem diferentseerunud *jalaks ja *kübaraks, kus *eoslava paikneb viimase kärjelisel, kurrulisel, voldilisel või siledal välispinnal; *samblikel asub *talluse pinnal või on sellesse osaliselt süüvinud Lihheniseerumine, lichenization - seente (peamiselt kottseente) üks võimalikke
Mandri-Eesti ja Saaremaa seente väga subjektiivse võrdluse alusel võiks väita, et kümneid uusi liike Eesti seentenimistus on siiani leitud vaid Saaremaalt. Kindlasti leitakse osa nn. 13 Saaremaa liike ajapikku ka mandrilt, kuid mingi osa jääb eelistama Saaremaa ökoloogilist eripära. Üks selliseid Saaremaa oma seeni on kahvatu kukeseen (Cantharellus pallens) oma valkjas- beei kübara ja kollase eoslavaga. Ta on hea söögiseen ning kasvab hilissuvel kohati hulgi segametsades ja puisniitudel. Saaremaa tähelepanuväärseim söögiseen on hiidvöödik (Cortinarius praestans). Maitselt võib teda võrrelda kivipuravikuga. Kasvult hiiglaslik hiidvöödik kasvab sageli suurte seeneringidena segametsades ja puisniitudel. Teda on kerge ära tunda, kuid ettevaatlikkusele manitseb mõningane sarnasus violetsete vöödikutega. Vöödikute perekond on erakordselt
annaabi.ee 
