eksogeenselt *haploidsed *kandeosed (tavaliselt 4). Eoskoti emarakk, ascus mother cell - *kaksiktuumaline *seeneniidi rakk kottseentel (Ascomycota), kus toimub *karüogaamia ja millest areneb *eoskott. Eoskott e. askus, ascus - kottseentel (Ascomycota) *sugulise paljunemise lõppstaadiumis tekkiv kotjas struktuur, milles tekivad endogeenselt *haploidsed *kotteosed (tavaliselt 8). Eoslava e. hümeenium, hymenium - *kand- või *kotteoseid produtseeriv, vastavalt eoskandadest või eoskottidest ja nende vahel paiknevatest steriilsetest elementidest koosnev kiht *viljakehal; tüüpiline näit. eoslavaseente (Hymenomycetes) *eoslavakandjal. Eoslavakandja e. hümenofoor, hymenophore - *eoslava kandev *seenekoest pind eoslavaseente (Hymenomycetes) *viljakehadel, võib esineda *eoslehekestena, *torukestena, *narmastena, *voltidena või olla täiesti sile Eoslehekesed, lamellae - paljude lehikseente ja väheste mittelehikseente
Eosed vabanevad viljakeha kesta lõhkedes või lagunedes. Näiteks jahukasteseened, millel on ka ripikud levimiseks. b) Sulgeoslad on pudeli- või kannukujulised viljakehad, mille tipus on väike ava. Näiteks puidusinetus. c) Lehtereoslad on algusest peale või valminult avatud, lamedad liua või kausikujulised viljakehad, mille ülapinda katab eoslava. Eoslava koosneb üksteise kõrval asuvatest eoskottidest. 3.2. Kandeosed tekivad 4-kaupa mikroskoopiliste eoskandade küljes, kinnitudes neile eostugede abil. Kui eoskannad on tihedalt üksteise kõrval, moodustavad nad eoslava. Eoslava asub viljakeha pinnal või osal, mida nimetatakse eoslavakandjaks ehk hümenofooriks. Viljakeha võib olla tasane, õhuke, substraadile liibuv, või varreta kübarakujuline. Eoslavakandja võib olla moodustunud radiaalsetest lehekestest ehk
annaabi.ee 
