Kasvukohad : rukkipõllududel , harva nisupõldudel, peamiselt põllu servades. Kasvu soodustavad niisked ilmad. Tungaltera eristub seemnetest tumedama värvuse ja suuremate mõõtmete poolest.Terade murdepind peab olema valge või kergelt lillakas. Pruunika-kollaka murdepinnaga terad ei ole kõlbulikud. Nakatumine Tungaltera põhimassi moodustab tihe seeneniitide põimik nn sklerootsium. Tera pinnale arenevad eoskandjad, milledes valmivad seene paljunemiseks vajalikud eosed. Mahakukkunud tungalterast arenevad kevadel kotteosed, mis nakatavad kõrreliste õisi. Nakatunud õis hakkab eritama nektarit, mis meelitab kohale kärbsed. Kärbsed kannavad eostega nakatunud vedelikku teistele taimedele. Nakatunud õitest kasvavad suve lõpuks tungalterad (sklerootsiumid), mis talvituvad.ungalterad valmivad sügisel, kui seenel tuleb üle elada ebasoodne aastaaeg talv
sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Siia kuuluvad eluslooduse kõigi riikide esindajad, kes EI sünteesi ise foto- või kemosünteesil orgaanilist ainet; loomad, inimene. 4. Paljunemine. Paljunemine jaguneb suguliseks ja mittesuguliseks. Mittesuguline paljunemine on paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühest vanemast. Jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks. Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega (eoskotid, eoskandjad, eoskuparded). Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid (pooldumine, pungumine, rakise tükk, risoomid, mugulad, sibulad, varre-ja lehetükid). Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (ristviljastumine). 5. Arenemine ja kasvamine. Jagatakse otseseks ja kaudseks. Otsene areng on
annaabi.ee 
