Näiteks jahukasteseened, millel on ka ripikud levimiseks. b) Sulgeoslad on pudeli- või kannukujulised viljakehad, mille tipus on väike ava. Näiteks puidusinetus. c) Lehtereoslad on algusest peale või valminult avatud, lamedad liua või kausikujulised viljakehad, mille ülapinda katab eoslava. Eoslava koosneb üksteise kõrval asuvatest eoskottidest. 3.2. Kandeosed tekivad 4-kaupa mikroskoopiliste eoskandade küljes, kinnitudes neile eostugede abil. Kui eoskannad on tihedalt üksteise kõrval, moodustavad nad eoslava. Eoslava asub viljakeha pinnal või osal, mida nimetatakse eoslavakandjaks ehk hümenofooriks. Viljakeha võib olla tasane, õhuke, substraadile liibuv, või varreta kübarakujuline. Eoslavakandja võib olla moodustunud radiaalsetest lehekestest ehk lamellidest (riisikad) või torukestest (tuletael). On ka narmaste või hambakeste sarnaseid
Eoskannad võivad olla ühe- (holobasiid) või neljarakulised (fragmobasiid); Erinevalt eoskotis endogeenselt tekkivatest kotteostest arenevad eoskannal eksogeenselt kandeosed, tavaliselt on neid eostugedel 4; Viljakehad (basidiokarbid, basidioomid) valdavalt olemas; Arengutüübilt gümnokarpsed, angiokarpsed või hemiangiokarpsed; Eoskannad paiknevad viljakehades enamasti eoslavana, harvem korrapäratult; Eoslavas esinevad eoskandade vahel paljudel liikidel steriilsed rakud, millel on oluline süstemaatiline tähtsus. Kolm alamhõimkonda, nende peamised tunnused, paljunemine ja majanduslik tähtsus: Roosteseened (Pucciniomycotina) - Majanduslikult kõige tähtsam rühm. Nakatumist on kerge ära tunda rauarooste värvusega eoskogumite moodustumise järgi peremeestaimel. Paljunevad suguliselt spermatisatsiooni teel. Viljakehasid neil ei teki.
annaabi.ee 
