leukotsüüti (valget vereliblet). Üldjuhul peegeldab leukotsüütide hulga suurenemine organismi normaalset vastust infektsioonile või põletikulisele protsessile. Leukotsüütide taseme tõusu võib põhjustada ka füüsiline stress (nagu näiteks atakk, anesteesia või ülepingutus) või emotionaalne stress. Ravimeid, nagu näiteks kortikosteroidid, liitium ja beeta agonistid, seostatakse samuti leukotsütoosiga. Suurenenud eosinofiili või basofiili hulk, allergilise reaktsiooni, infektsiooni või mõnel muul põhjuse tagajärjel, võib viia leukotsütoosini mõnedel patsientidel. Leukotsüütide hulk veres on rohkem kui 100 000 leukotsüüdi 1 mikroliitris ,siis on tegemist meditsiinilise hädaolukorraga, sest tõuseb ajuinfarkti ja hemoraagia oht. Ortopeedia on teadus ja kirurgiline meditsiini eriala, mis tegeleb tugi-liikumisaparaadi
Th1 ja Th17- rakuline immuunsus. Th2 ja TFH- humoraalne immuunsus, antikehade tootmise toetamine. Treg- inhibeerib kõigi T- rakkude vastuse. Th1: IL-2 võimendab T- ja B- rakkude proliferatsiooni, aktiveerib lümfisõlmedes ja põletikukoldes CTL-e. IFN võimendab makrofaagide aktivatsiooni (suureneb fagotsütoos), stimuleerib B- rakke sünteesima IgG1 ja IgG3 (opsoniseerimine, fagotsütoos, komplemendi aktivatsioon). Th2: IL-4 IgG toodang ja IgE toodang (nuumraku aktivatsioon), IL-5 eosinofiili aktivatsioon, IL-10 pärsib proinflammatoorsete tsütokiinide tootmist, inhibeerib MHCII ekspressiooni. Tc- rakud: tsütotoksilised ensüümid. 21. B raku aktivatsiooniks vajalikud signaalid. Mis järgneb B raku aktivatsioonile? Mille poolest erinevad B1 ja B2 rakud? B rakk tunneb ära kas lineaarseid või konformatsioonilisi epitoope (valgulisi, karbohüdraatseid ja lipiidseid). B- raku aktivatsiooniks on vaja kolme signaali. Esiteks antigeeni