kasutades küpsed vererakud. Iga vererakkude diferentseerumise rada reguleeritakse individuaalselt. Täiskasvanud organismis toimub vereloome luuuüdis ja põrnas, harvemini ka maksas, neerudes, neerupealistes ja rasvkoes. Vereloomel on kaks põhilist teed: · Lümfoidne B, T ja NK-rakud, mõned dendriitrakud. · Müeloidne - erütrotsüüdid, granulotsüüdid (monotsüüdid) megakarüotsüüdid (vereliistakud), basofiilid, eosenofiilid, neutrofiilid, nuumrakud, dendriitrakud. PRIMAARSED LÜMFOIDORGANID toimub algselt lümfotsüütide teke vereloome tüvirakkudest ja nende funktsioonale küpsemine ning diferentseerumine B ja T lümfotsüütideks. · Luuüdiks nimetatakse luu õõnsuses paiknevat kude. Jaguneb kollaseks ja punaseks luuüdiks. Sünnijärgses perioodis paikneb inimese vereloome ehk hemapoeetiline kude punases luuüdis. · Tüümus - asub südame kohal otse rinnakuluu all
Iga vererakkude diferentseerumise rada reguleeritakse individuaalselt. Täiskasvanud organismis toimub vereloome luuuüdis ja põrnas, harvemini (peamiselt patoloogiliste seisundite korral) ka maksas, neerudes, neerupealistes ja rasvkoes. Vereloomel on kaks põhilist teed: Lümfoidne B, T ja NK-rakud, mõned dendriitrakud. Müeloidne - erütrotsüüdid, granulotsüüdid (monotsüüdid) megakarüotsüüdid (vereliistakud), basofiilid, eosenofiilid, neutrofiilid, nuumrakud, dendriitrakud. Tüvirakud seejärel rakk- eelased (on kaotanud iseuuenemise võime (self-renewing) edasi rakud prolifereeruvad ja differentseeruvad vastavateks raku tüüpideks (näit. erütrotsüüdiks) sõltuvalt protsessis osalevatest kasvufaktoritest ja tsütokiinidest. Tekkinud vererakud siirduvad luuüdi kanalitesse, mille kaudu sisenevad tsirkulatsiooni e. ringlusse. 10. Im.süsteemiga seotud organid (primaarsed ja sekundaarsed lümfoidsed organid)