Yorgile", mis 1960. a-l Moodsa Kunsti Muuseumi õuel ennast paarikümne minuti jooksul tükkideks pidi lammutama, kuid programmist pisut kõrvale kaldudes põhjustas tulekahju. Abikaasa NIKI de SAINT PHALLE'iga (s. 1930) koos ehitas Tinguely Stockholmi Moderna museet' is hiiglasliku seljal lebava naise kuju (,,Temake" e. ,,Hon"), kuhu publik võis siseneda jalgade vahelt ja lõbustusparki meenutavas keskkonnas aega veeta. Seega olid autorid alusepanijaks ENVIROMENTALISMILE ehk KESKKONNAKUNSTILE, kus teos ümbritseb publikut mitte ainult nägemis-, vaid ka heli- ja lõhnaaistingutega. Hilisematel aastatel on Tinguely ehitanud üha veidramaid ja absurdsemaid masinaid. Mõned masinad või eeldavad publiku aktiivset mängulist sekkumist. ARMAN (s.1928) (Armand Fernandez) lõi teostesarja ,,Cachets" (,,Pitsatid"), mis kujutab endast juhuslike pitsatijäljenditega paberilehti. Eriti tuntuks sai Arman aga nn. akumulatsioonidega,
a-l Moodsa Kunsti Muuseumi õuel ennast paarikümne minuti jooksul tükkideks pidi lammutama, kuid programmist pisut kõrvale kaldudes põhjustas tulekahju. Abikaasa NIKI de SAINT PHALLE'iga (s. 1930) koos ehitas Tinguely Stockholmi Moderna museet' is hiiglasliku seljal lebava naise kuju (,,Temake" e. ,,Hon"), kuhu publik võis siseneda jalgade vahelt ja lõbustusparki meenutavas keskkonnas aega veeta. Seega olid autorid alusepanijaks ENVIROMENTALISMILE ehk KESKKONNAKUNSTILE, kus teos ümbritseb publikut mitte ainult nägemis-, vaid ka heli- ja lõhnaaistingutega. Hilisematel aastatel on Tinguely ehitanud üha veidramaid ja absurdsemaid masinaid. Mõned masinad või eeldavad publiku aktiivset mängulist sekkumist. ARMAN (s.1928) (Armand Fernandez) lõi teostesarja ,,Cachets" (,,Pitsatid"), mis kujutab endast juhuslike pitsatijäljenditega paberilehti. Eriti tuntuks sai Arman aga nn. akumulatsioonidega,
annaabi.ee 
