(1980-ndate lõpp kuni 1990-ndate algus) muutus rahvas poliitiliselt aktiivseks. Rahumeelsetes protestiaktsioonides (nn fosforiidisõda, öölaulupeod, Balti kett) osalesid kümned kuni sajad tuhanded inimesed. Rahvaalgatusliku kodanike komiteede liikumise kaudu astuti reaalseid samme Eesti Vabariigi kodanikkonna taastamiseks. (Toots 2009) Paraku, nagu enamikus siirdeühiskondades, hääbus massiline poliitiline aktiivsus mõne aastaga. Entusiastlikumad inimesed leidsid oma koha erakondades, teised võtsid passiivse pealtvaataja või lihtsalt kritiseerija rolli. Sajandivahetuse Eestis on poliitiline aktiivsus iseloomulik vaid vähestele (tihti sõpruskondadele), samas kui enamik kodanikkonnast suhtub jahedalt nii valimistesse kui ka kodanikuühiskonnas tegutsemisse. Viimastel aastatel on kodanikuühendused muutunud aktiivsemaks ja tugevamaks. Oma rolli mängib selles ka 2002
Tööga rahulolu: Sisemised tegurid- töö sisuline poolt, omadused, ülesanded Töötingimused- kogu töö korraldus, reeglid, füüsilised-ajalised tingimused Haridus- vähemharitud tööga rohkem rahul. Haritud inimeste nõuded ja ootused on kõrgemad. Subjektiivne pingutus- kuidas in tajub, kui palju peab vaeva nägema. Kui peab palju vaeva nägema, on in vähem rahul. Palgatase- Töötunnid- mida rohkem tunde peab in tegema, seda madalam on rahulolu- ületunnid Tööstaaź- algajad entusiastlikumad. Ei ole tekkinud rutiini. Tajutud liikumiskergus- tööle pääsemise kergus. Kui palju võtab tööle jõudmine aega Edutamise võimalused- mida rohkem in näeb liikumisvõimalusi, seda rohkem rahul Eluga rahulolu: Füüsilised sümptomid- füüsilised probleemid Subjektiivne tervis- kuidas in mõtleb oma tervisest, kuidas näeb olukorda Perekonnaseis- perekonnaga rahulolevamad Sugu- mehed rahulolevamad Rass- valged rohkem rahul Vanus- vanemad inimesed rohkem rahulolevamad
annaabi.ee 
