Mida arenenum on ühiskond, seda enam prügi toodetakse. Rohkem rämpsu aga tähendab suuremat tarbimist ja ressursside raiskamist.Selle protsessi pidurdamiseks tuleb heitmeid sorteerida ja taaskasutada.Kahjuks aga leiavad inimesed, et lihtsam on kõik pakendid visata metsa alla. Nii kujunevadki ebaseaduslikud prügilad.Selles risus on aga palju ümbriseid, mis ei kõdune ega lagune.Tohtult on jäätmeid, mis võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Õnneks aga leidub entusiastlikke kodanikke, kes võtavad midagi metasade puhastamiseks ette. Alates 2008. aastast korraldatakse talgupäevi ,, teeme ära" . Vabatahtlikud korjasid teepervedelt ja laantest tohtult prahti.See projekt oli nii edukas, et selliseid koristuspäevi korraldakse ka väljaspool Eestit. Alati on lihtsam midagi rikkuda kui parandada või taastada .Nii on ka ümbruskonna korrashoidmise ning säilitamisega. Kui tahame hoiustada elamisväärset keskkonda,siis
suitsetamas ning tavatu polnud seegi, kus astuti näitlejatega sõnavahetusse või käsikähmlusse. Tallinna eestlaste seltsielu kandus hiljem 1877. aastal asutatud Lootuse seltsi, kus tegeldi aktiivselt ka teatrikunstiga. 1870.aastail pandi alus ka Narvas (seltsis Ilmarine), Peterburis (seltsis Endla). Kuid teatriharrastus levis ka maale. Laulukooride ja näitetruppide algatajaiks olid enamasti kohalikud koolmeistrid, kuid leidus ka entusiastlikke talupoegi. Näiteks Toila taluperemees Abram Siimon, kes Tartus nähtud etenduse mõjul otsustas ka Toilas näitemängu teha. Kohaliku kirikhärra kaebuse peale keelas koolivalitsus õnnistatud kooli ruumides teatritegemise ära. Edaspidistest sündmustest kirjutab Siimon niimoodi: Mina sõitsin Tartu ja Tallinna, uurisin ,,Vanemuise" ja Tallinna linna teatrilava sisseseadeid, tegin plaanid olude kohaselt, kuid siiski avarama näitelava, parema sisseseadega kui ,,Vanemuises", ja kevade 1882
annaabi.ee 
