Tlk Jaan Unt (2003) Pöörak on tegevuse muutus vastupidiseks. Ja seda, nagu ütleme, tõenäosusele või paratamatusele vastavalt. Nii nagu saadik, tulles Oidipust rõõmustama ja teda hirmust vabastama nende suhtes, keda ta peab oma isaks ja emaks, teatab talle, kes ta on. Et tema isa on surnud loomulikul viisil ja emaga ta ei saa magada kas või seetõttu, et ta ei olnud tegelikult üldse nende laps. Põhjustades nii oma entusiasmis vastupidise tulemuse. * Äratundmine aga, nagu sõnagi tähistab, on muutus teadmatuselt teadmisele. Nagu ka sõprusele või vaenule nende vahel, kes on määratud saama kas õnnelikuks või õnnetuks. Kauneim on äratundmine siis, kui temaga koos ka pöörakud toimuvad, nagu Oidipuses. On muidugi ka teisi äratundmisi, sest see, mida oleme öelnud, võib teatud mõttes juhtuda ka elutute ning isegi juhuslike asjadega
üksnes tulevase maailma nimel nõnda, nagu füüsiliselt juba olnuks selles maailmas. See andis ka selle aluse, kuhu ja miks eralduda. S.t et see maailm, kuhu eralduti, pidi paiknema praeguse maailma äärealadel või väljaspool seda – nii geograafiliselt kui ka kombeliselt. Seda askeesi on võrreldud ka budistliku munklusega. 3. sajandi jooksul on võimalik selles askeesis eristada kolme selget motiivi: 1) Eshatoloogiline – elatakse lõpule viimise entusiasmis. 2) Jeesuse järgimine – tõlgendati omas radikaalsuses: Jeesuse katsumused. 3) Elu evangeelium kohaselt – askees kujuneb mõttelooliseks lõngaks, mis rajab askeetliku evangelismi (askeetlusest saab jutlustatud ja kirjutatud vorm, mida levitatakse kui eeskuju). Eremiitlus. Eremia – kõrb. Olemuselt individualistlik. Lähtuti isiklikust valikuvõimalustest. Varakiriklik traditsioon oligi muidugi kasinusele kutsuv, aga eremiitlus arendab välja
annaabi.ee 
