Ökosüsteemid Raba Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, see on soo arengu viimane järk. Koos sademetega saab raba ka erinevaid mineraalaineid. Rabad on ümbritsevatest veekogudest kõrgemal, turbakiht on paks ja taimejuured põhjaveeni ei ulatu. Vesi koguneb seal väikestesse veekogudesse älvestesse ja laugastesse. Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabadeks. Rohurabad on märjemad ja lagedamad, kus kasvavad vaid üksikud kidurad männid. Puhmarabad kasvavad kuivematel aladel. Rabad on puhtavee hoidlad ja rabavett võib ka juua, olenemata selle pruunikast värvusest, mille põhjustajaks on orgaanilised ained. Raba pinnaseks on turvas ja pinnamood seega kumer. Turbapinnasel kasvavad turbasamblad moodustavad oma halvasti lagunevate jäänuste ladestamisega üha juurde substraati sfagnumiturvast. See on kõrgsoole omane turvas. Rabataimkate on ...
See on visa hing ja töökus. Kasutatud kirandus Arjakas,K. Laur,M. Lukas, T. Mäesalu, A. 1991. Eesti ajalugu. Tallinn Eesti Rahva Muuseum, http://www.erm.ee/?lang=EST&node=202 (5.november 2010) Kallas, V. Eesti ja eestlased ajalootuules 2010 http://www.hot.ee/vaikal/ajalugu_3.htm (4.november 2010) Harjumaa Muuseum, http://www.muuseum.harju.ee/Moisad/rafas/ajalugu_moisaelu_orjus_1.html (5.november 2010) Laur, M. 1999. Eesti ajalugu varasel uusajal 1550-1800. Tallinn. Eesti Entspklopeediakirjastus. Vahtre, L. 1993. Eesti Kultuuri Ajalugu. Tallinn. Jaan Tõnissoni Instituuti Kirjastus Viires, A, 2004. Vana Eesti Rahvaelu. AS Kirjasus ILO
annaabi.ee 
