29.Mis moodi hinnatakse energia kvaliteeti? Energia kvaliteeti loetakse seda kõrgemaks, mida kõrgema temperatuuriga allikast seda saadakse. 30.Kuidas iseloomustab entroopia energia kvaliteeti? Mida kõrgem on energia kvaliteet, seda madalam on entroopia. 31.Kuidas iseloomustab entroopia süsteemi kaugust tasakaaluolekust? Mida tasakaalulisem on süsteem, seda suurem on entroopia. 32.Sõnasta termodünaamika II seadus entroopiast lähtuvalt. Suletud süsteemis saab sojuslikes protsessides entroopia ainult kasvada. 33.Millised soojuslikud protsessid saavad looduses toimuda iseeneslikult (3 liiki)? Energia kvaliteet kahaneb (valgusenergia muundub soojusenergiaks, soojusenergia muundub elektrienergiaks jne) süsteemi olekuparameetrid / p, V T ühtlustuvad, osakeste jaotus süsteemis ühtlustub (ainete segunemine, korrapära kadumine).
36. Kuidas iseloomustab entroopia energia kvaliteeti? Mida kõrgem on energia kvaliteet, seda madalam on entroopia 37. Kuidas iseloomustab entroopia süsteemi kaugust tasakaaluolekust? Mida tasakaalulisem on süsteem, seda suurem on entroopia. 38. Kuidas iseloomustab entroopia osakeste jaotumist süsteemis? Mida ühtlasemalt on osakesed süsteemis jaotunud, seda suurem on entroopia 39. Sõnasta termodünaamika II seadus entroopiast lähtuvalt. Suletud süsteemis saab sojuslikes protsessides entroopia ainult kasvada. 40. Millised soojuslikud protsessid saavad looduses toimuda iseeneslikult (3 liiki)? Energia kvaliteet kahaneb ( valgusenergia muundub soojusenergiaks, soojusenergia muundub elektrienergiaks jne) süsteemi olekuparameetrid / p, V T ühtlustuvad, osakeste jaotus süsteemis ühtlustub ( ainete segunemine, korrapära kadumine)
allilma eksisteerida ei saaks. Pelgalt kineetilisele energiale toetuval temperatuuri definitsioonil olid omad puudused. Osakestel võis olla ka mitut teist tüüpi energiat. Isegi, kui need ei liikunud. Sääraste puhkude rahuldamiseks tuli leida midagi termodünaamika tugisammastele endale toetuvat. Temperatuur mõõdab seega fundamentaalsemalt objekti valmidust energiat loovutada ehk matemaatiliselt sõltub temperatuur süsteemi entroopiast ja energiast. Parem definitsioon pakkus võimalust avada uusi uksi. Leiti, et osakeste kogumite puhul on võimalik arvutada tõenäosus sinna kuuluva osakese leidmiseks teatud energeetilisest olekust. Tavaelus võib oodata, et enamikel juhtudel on need madalaimas tavaolekus, vaid üksikud osakesed on kõrgemas energeetilises olekus. Teoreetiliselt on võimalik tekitada aga ka vastupidine olukord. Selleks tuleb ainult aatomite maksimaalsele võimalikule energiale kindlad piirid seada
) C-efektiivsuse probleemid(Kui efektiivselt juhib vastuvõetud tähendus tegevust soovitud suunas?) Charles Morris publitseeris 1945. aastal töö, milles ta eristas semiootika kolme tasandit: süntaktika, semantika ja pragmaatika. Need vastavad Shannoni ja Weaveri liigitusele: C-pragmaatika, B- semantika, A-süntaktika. Semantilise infoteooria järgi on lause seda informatiivsem, mida rohkem see välistab vastavas keeles võimalikke asjaolusid. Shannoni idee entroopiast: Entr-valikud-informatsioon Laswelli 5 küsimuse mudel: Kes? ütleb mida? mis kanali kaudu? Kellele? millise efektiga? Oma propagandauuringutele tuginedes mõistis Lasswell kommunikatsiooni kui ühepoolset, lineaarset, kausaalset ja determinatiivset (määravat) protsessi, mille tagajärg on ette arvestatud. Gerbneri mudel: kultivatsiooni perspektiiv (tegelikkuse konstrueerimine meedia abil). See hüpotees
Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 23. Kohesioonitöö ja aurustumissoojus. Dupre võrrandi tuletamine. Kohesioonitöö Kohesioonitöö on väljendatav aurustumisentalpiaga. Juhul kui P,T=0 ja süsteem on tasakaalus. Entroopia võib aga leida järgmiselt (entroopiast keemiatemperatuuril, lahutades sest me ei ole keemistemperatuuril) Olulisim järeldus on siin see, et kohesioonitöö sõltub rõhust. Mida väiksem on rõhk, seda suurem on kohesioonitöö. Aurustumissoojus Aurustumissoojus tuleneb tasakaaluoleku valemist. Juhul kui süsteem on keemistingimustes, siis valem lihtsustub. Asendame H q-ga. Dupre võrrandi tuletus Eeldused on järgmised Faasid ei lahustu üksteises. Faaside vahel on adhesioon.
Lähtume termodünaamika I seadusest: Q=d U A , kuivõrd V =const , siis A=0 dU ning dU = Q=T ds0 . Seega ds= . Kuivõrd temperatuur on alati positiivne, siis T siseenergia kasvamisel ( dU 0 ) kasvab ka entroopia ning siseenergia kahanemisel kahaneb ka entroopia. 5. Kui on teada süsteemi siseenergia sõltuvus süsteemi entroopiast ja ruumalast U =U s ,V , siis on teada homogeense keha kõik termodünaamilised omadused. Ideaalse gaasi entroopia 36 Leiame ideaalse gaasi entroopia (ja entroopia muudu) lähtudes entroopia definitsioonvalemist Q ds= (4.17) T ning termodünaamika I seadusest d U =Q− A=Q− p dV .
annaabi.ee 
