saanud suurendada 200 000-ni. Arvatavasti ulatub eesti kirjakeeles kasutusel olnud sõnade hulk vähemalt 600700 tuhandeni. Liitsõnad aga suurendavad eesti keele sõnade koguarvu ning peaaegu üks kolmandik ÕS-i sõnadest on liitsõnad ning suurem osa on kasutusele võetud viimase saja aasta jooksul. Väga palju sõnu lisandub juurde oskuskeeltest. Näiteks keemias on rahvusvahelisi sõnu umbes 300 000 ning entomoloogias (putukateadus) umbes poole rohkem. Oskussõnade pidev kasv võib sõnade hulga eesti keeles viia miljonini. Tõenäoliselt on see arv veel suurem, sest kõrvale on jäetud murdesõnad, mida kirjakeeles pole, vaid need esinevad ainult mingis murdes või murrakus. (Rätsep 2002: 4546) Eesti keele sõnavara ajaloo põhiprobleemid 3 Rätsep on välja toonud seitse suurt probleemi seoses sõnavara ajaloo uurimisega: soomeugriline
sõnarühmad on sinna sisse võetud piirangutega. Sellest võib järeldada, et eesti kirjakeeles kasutusel olnud sõnade hulk ulatub samuti vähemalt 600-700 tuhandeni. Eesti keele sõnade koguarvu suurendab eriti liitsõnade rohkus. Peaaegu üks kolmandik ÕS-i sõnadest on liitsõnad. Suurem osa neist on kasutusele tulnud viimase saja aasta jooksul. Rohkesti lisavad uusi tuletisi, võõrsõnu, liitsõnu just oskuskeeled. Näiteks keemias on rahvusvaheliselt käibel umbes 300 000 terminit, entomoloogias umbes 600 000 terminit. Kõik pole üksiksõnad ja kõik neist ei ole esinenud ka eesti keeles, kuid võib järeldada, et oskussõnavara pidev kasv võib viia erinevate sõnade hulga eesti kirjakeeles miljonini. Samas pole siia arvestatud murdesõnavara, need sõnad, mis kirjakeeles ei esine, kuid esinevad mingis murdes või murrakus ja mille arv pole sugugi väike. Kõigis murretes kasutatud sõnavara on mahult väiksem kirjakeele sõnavarast
annaabi.ee 
