oli märgatav mõju teoreetilises bioloogias kuni 1930. aastateni. Martin Heinrich Rathke. Kirjutas põhjapanevaid uurimusi loomaembrüoloogia ja võrdleva anatoomia alalt; avastas lindudel ja imetajatel lõpusepilud. 22. Nimetage 20. sajandi Eesti loodusteadlasi (5 näidet) Teodor Lippmaa. Uuris Eesti taimekoosluste ökoloogiat ja struktuuri ning geobotaanikat. Juhan Aul. Antropoloogilise uurimissuuna rajaja Eestis ja mongoloidsuse teooria ümberlükkaja. Harald Habermann. Rajas Eestis entomoloogiakoolkonna ning putukate sünökoloogilisfaunistilise uurimise. Heinrich Riikoja. Koostas Eesti järvede nimestiku ja ülevaate kaladest, eestikeelse zooloogia sõnavara looja. Hugo Kaho. Taimefüüsika laboratooriumi rajaja, uuris raku elusosa protoplasma kolloidstruktuuri.
Eesti zooloogid Harald Haberman (19. detsember 1904- 16. detsember 1986) H. Haberman oli zooloog (entomoloog) ja ühikonnategelane. Ta lõpetas 1932. aastal bioloogina Tartu Ülikooli, oli 1932-1939 TÜ zoloogiainstituudi assistant ning 1939. aastast vanemassistent. Põhiuurimisvaldkond 1929- 39 oli Habermanil mageveeselgrootute liigiline koosseis ning loodusteaduste filosoofilised küsimused. Ta oli Eesti entomoloogiakoolkonna rajaja, putukate sünökoloogilisfaunistilise uurimise algataja ja zoogeograafilise analüüsi käsitluse looja. Haberman oli viljakas loodusteaduste populariseerija. Alates aastast 1939 Eesti Kommunistliku Partei (EKP) liege, 1940. aasta juunist augustini Johannes Varese valitsuse siseministri avi ja sisekaitse ülem. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 76) Fred Jüssi (sünd. 29. jaanuar 1935) ...Eesti zooloog, loodusfotograaf ja looduse populariseerija
annaabi.ee 
