addresses somebody). Seega 'meistrimees' otsib ette antud ja kollektsioneeritavaid sõnumeid, teadlane aga otsib 'teist' ehk uut sõnumit. Mõiste on siis instrumentaalse koosluse avaja, tähendus on tema reorganiseerija. Kujund võib etendada märgi rolli (elada koos ideega märgis), kuid ei saa olla idee. Kujund on seotud teda saatva teadvuseaktiga, aga märk ja (tähendusrikkaks saanud) kujund on asendatavad, st et võivad olla suhetes teiste entiteetidega tingimusel, et moodustavad süsteemi, kus kõik on omavahel ühendatud. Mõistetavus tähendab teoreetiliselt piiramatuid seoseid teiste sama tüüpi entiteetidega. Kui nii võtta, siis on loogikute 'intensioonid' ja 'ekstensioonid' sama asi. Järeldus: kujunditega piiratud müütiline teadvus võib olla üldistav, seega teaduslik, kuigi mütoloogilised universumid on ainult fragmentide kombinatsioonid ja neist fragmentidest luuakse kohe jälle uued universumid
kas tal on sisu jm. Värvused ning nende nägemine – kas värvus asub maailmas või inimeste peas-silmas? Nativism – millega sünnitakse ja palju omandatakse elu jookusul. Keha-vaimu käsitusi. Füsikalism – maailmas on üksnes füüsikalised entiteedid. Naturalism – maailma seletamiseks pole tarvis toetuda üleloomulikele asjaoludele. Reduktsionism – mõne valdkonna väidete tõesuseks pealtnäha vajalikud faktid või entiteedid on asendatavad teistliiki faktide või entiteetidega. 2. Dualism(Descartes, Meditatsioonid esimesest filosoofiast) Dualism. Seisukoht, mis käsitleb keha ja vaimu eri liiki entiteetidena. Keha surm ei kujuta endast teadvuselakkamist, kuivõrd vaimu eksistents jätkub. Substantsdualism – keha ja vaim on erinevad loogilised substantsid. Substants: miski mis eksisteerib iseseisvalt; omaduste kandja, olemata ise üks nendest omadustest. Omadusdualism – vaim ei ole substants, kuid on olemas mittefüüsilised vaimsed omadused.
annaabi.ee 
