Patsient oli juba mitu päeva omal hingamisel, kontaktne, 2 adekvaatne, hemodünaamiliselt oli stabiilne. Hommikul öine valve andis meile patsiendi üle, ja ütles, et öösel patsient oli väga vähe urineerinud. Meie kohe panime S.Lasix perfuusoriga, lubasime patsiendile juua. Kuulasime kõhtu, ja kõhus ei olnud kuulda peristaltikat. Panime nasogastraalsondi (n/g sond) ja alustasime enteraalset toitmist Nutricompiga 40ml/t. Enteraalne toitmine on toidu viimine sondi kaudu makku või peensoolde vedelal kujul (White & King 2014). On olemas kaks toitmise vormi: toitmine ninaneelu kaudu ja stoomi kaudu. Meie patsiendil oli pandud n/g sond ja tema jaoks toitmiseks sobis esimene vorm. Enteraalset toitmist II intensiivravi osakonnas teostatkse spetsiaalse enteraalse toitmise süsteemiga, mis annab toidu pidevalt ja ühtlaselt teatud kiirusega
Ileumis ja jämesooles tekivad fibriin ja mikroabstsessid. Roe on mitmesugune: vesine- limane-verine, haigel esinevad valusad kõhukrambid, tenesmid, leukotsütoos ja palavik. Suremus on kuni 30%. Ravi C. difficile on tundlik metronidasoolile ja vankomütsiinile. Raviks on oluline lõpetada eelnev kahjustav antibakteriaalne ravi ja alustada ravi vankomütsiini või metronidasooliga. Normaalse mikrofloora kolonisatsioonresistentuse taastamiseks on oluline jätkata enteraalset toitmist (tummid, mehud) ja laktobatsillaarsete või pärmseentest valmistatud probiootikumide manustamist. Clostridium tetani C. tetani on teetanuse tekitaja, teda leidub mullas ja loomade (hobuste) sõnnikus. C. tetani on väike (2-5 × 0,4-1,0 µm), ümarate otstega, pleomorfne, sale, liikuv eoseid moodustav batsill, mis sageli värvub gramnegatiivselt. Pikad peritrihhiaalsed viburid annavad mikroobile liikuvuse.