Muudab rasvu aktiivsemaks; toodab baktereid; hoiab ra toidu roiskumist. 6. MIKS TOODETAKSE MAO LIMASKESTAS SOOLHAPET? Muudab rasvu aktiivsemaks; toodab baktereid; hoiab ra toidu roiskumist. 7. MILLISTE TOITAINETE SEEDIMIST EI TOIMU MAOS: Maos ei toimu ssivesikute seedimist, kuna seal on vaid valke ja rasvu lhustavaid aineid (peptiin, lipaas). Alles peensooles hakatakse lhustama ssivesikuid, sest siis lisatakse toitkrdile khunrmest khunrmenre, milles on ensme kikide toitainete lhustamiseks. 8. ISUMAHL: rritades maitsmis-, lhna- ja ngemisreflekse, hakatakse eritama maomahla juba enne toidu makku judmist. Pidev isumahla esile kutsumine on kahjulik! nt. pidev ntsu nrimine. 9. MAO SEKRETOORSE TALITLUSE FAASID: 1. Reflektoorne faas e. isumahla eritumine 2. Keemiline faas, mis sltub toidu koostisest. Nt. vga rasvane toit prsib maomahla eritumist, mis thendab, et toit psib maos kaua. 10. 12-SRMIKSOOLDE SUUBUVAD NRED, NENDE LESANDED: 1
Membraanil on eelkige piiristav funktsioon, tnu sellele on rakk mbritsevast selgesti eristatav Kare endoplasmaatiline retiikulum Ribosoom Sile endoplasmaatiline retiikulum Poor Tuumake Tuumamembraan Lsosoom Prilikkust kandev TUUM aine kromatiin paikneb raku tuumas Mitokonder Golgi kompleks Tstoplasma Tsentriool Membraan Joonis 2. Raku ldine ehitus. Lsosoomid on piekesed, mis toimivad rakusisestes seedimisprotsessides ja sisaldavad ohtrasti erinevaid aineid lagundavaid ensme. Tsentrioolid on silinderjad kehakesed tuuma lheduses, mis tagavad raku pooldumisel prilikkuseaine jagunemise ttarrakkude vahel. Golgi kompleks on piekeste ja torukeste ssteem tuuma lheduses, kus modifitseeritakse (tdeldakse) rakus snteesitavaid valkusid. Muude organellide lhikirjeldus on tekstis. ning moodustab htse terviku. Tstoplasma on rakusisene aine, kolloidne vedelik, milles paiknevad raku vikeorganid ehk organellid. Tuum on raku elutalitluse
Polmeeride lagundamine monomeerideks on limiteerivaks lliks orgaanilise aine lagundamisel looduses. Lahustuvad komponendid. Taimejnused sisaldavad vees lahustuvaid komponente-aminohapped, orgaanilised happed ja suhkrud. Need hendid kasutatakse kiiresti mikroobide poolt. Tselluloos moodustab peamise osa looduslikest polsahhariididest (15-50% taime kuivkaalust). T. lagundamine toimub eksoensmide abil, monomeerid (glkoos) sisenevad rakku. T. lagundavaid ensme nim. tsellulaasideks (eksotsellulaasid ja endotsellulaasid). Esmased t. lagundavad seened on Trichoderma, Aspergillus, Penicillium, Fusarium ja bakterid: aroobsed- Cellulomonas, Cellovibrio, Thermomonospora, Cytophaga ning anaeroobsed- Acetovibrio, Bacteroides, Clostridium, Ruminococcus. Aeroobsetes tingimustes lagundatakse tselluloos seente, aeroobsete ja fakultatiivselt anaeroobsete bakterite poolt ning lagundamise lppproduktideks on CO2, vesi ja mikroobne biomass.
annaabi.ee 
