enool-vorm keto-vorm Karbonüülühendite keto- ja enool-vormid on spetsiifilist tüüpi struktuuri-isomeerid. Nad võivad kergesti üle minna ühest olekust teise happe või aluse jääkide juuresolekul. Neid vorme nimetatakse tautomeerideks ja sellist üleminekut tautomeeriaks. Keto-enoolne tautomeeria on tasakaaluolek. Lihtsates monokarbonüülühendites on ülekaalus keto-vorm. Aga näiteks - dikarbonüülühendites on enoolvormi osakaal suurem. O O OH O CH CCH2CCH CH 3C CHCCH3 3 3 pentaan-2,4-dioon enool-vorm (24%) (76%) Reaktsioonid üle enoolide ja enolaatanioonide Enolisatsioon võib toimuda nii alus- kui ka happe-katalüütiliselt.
Bisfosfoglütseerhape aga on sedavõrd tugeva sisemise pinge all, et fosfaatrühm võib üle kanduda ADP-le, jättes järele 3-fosfoglütseerhappe (3-PGA). Sellega oleme raja alguses kulutatud ATP tagasi saanud, aga on järel veel kaks monofosfaati (3-PGA). See aine ise pole ATP substraatseks fosforüülimiseks võimeline, kuid selle enoolvorm on. Seega, nüüd viiakse fosfaatrühm üle molekuli keskele (3-PGA +> 2-PGA) ja viimane keeratakse enoolvormi, moodustades fosfoenoolpüruvaadi (PEP). Viimase defosforüülimisel vabaneb sedavõrd palju energiat (produkt püruvaat on kompakne ühend), et fosfaat saab ADP le üle kanduda, andes nüüd kummagi trioosi kohta ühe ATP puhaskasuks. Seega on glükolüüsi lõpptulemus ühe glükoosi (6 C) kohta 2 ATP ja 2 NADH. Hapniku kui NADH oksüdeerija olemasolu korral kantakse elektronid sellele, moodustades vee ja aidates kaasa suurema hulga ATP sünteesile, koos Krebsi tsüklist vabaneva NADH ga.
dünaamiline tasakaal tautomeeride (struktuursete isomeeride) vahel. O C C H C C O Seejuures pole neid isomeere (enoolvorm ja ketovorm) võimalik tavalis- tes tingimustes teineteisest isoleerida. Enoolvorm on üldiselt O k s a lo a t s e t a a t energeetiliselt vähemsoodne kui ketovorm. Seda võib aga osaliselt või (k e to v o rm , 2 0 % ) täielikult kompenseerida konjugeerunud süsteemi moodustamisega. On leitud, et oksaloatsetaadi puhul langeb enoolvormi arvele 80% tauto- meersetest vormidest (joon. 38). Selgitagem! β-Ketohapete ketovormi puhul tugevnevad oluliselt kahe tugeva elektronoaktseptoorse grupi (-C=O ja -COOH) vahel oleva metüleen- O OH O rühma happelised omadused. H-aatomi suurenenud liikuvus C-H-happe tsentris viib prototroopsele isomerisatsioonile, st H-aatomi migratsioonile O C C H C C O samaaegse kaksiksideme ümberpaigutumisega
põhjustades transitsioon-mutatsioone. Võimalikud on nii G:C A:T transitsioon (kus nukleosiidtrifosfaat, mille koostises 5-broomuratsiil on enoolvormis, lülitub replikatsiooni käigus guaniini sisaldava nukleotiidi vastu) kui ka A:T G:C transitsioon, kus DNA ahelasse on 5- broomuratsiili keto-vormis sisaldav nukleotiid lülitunud korrektselt adeniini vastu, aga kui järgmise replikatsiooni tsükli ajal on 5-broomuratsiil läinud enoolvormi, võib tema vastu lülituda guaniinnukleotiid. Seega indutseerib 5-broomuratsiil transitsioone mõlemasuunaliselt ja võib põhjustada ka algse mutatsiooni tagasi reverteerumist. 2-aminopüriin toimib sarnase mehhanismi alusel, lülitudes DNA-sse nii adeniin- kui ka guaniin-nukleotiidi asemel. Lämmastikushape (HNO3) Lämmastikushape on potentsiaalne mutageen nii replitseeruvale kui ka mittereplitseeruvale DNA-le. See
põhjustades transitsioon-mutatsioone. Võimalikud on nii G:C A:T transitsioon (kus nukleosiidtrifosfaat, mille koostises 5-broomuratsiil on enoolvormis, lülitub replikatsiooni käigus guaniini sisaldava nukleotiidi vastu) kui ka A:T G:C transitsioon, kus DNA ahelasse on 5- broomuratsiili keto-vormis sisaldav nukleotiid lülitunud korrektselt adeniini vastu, aga kui järgmise replikatsiooni tsükli ajal on 5-broomuratsiil läinud enoolvormi, võib tema vastu lülituda guaniinnukleotiid. Seega indutseerib 5-broomuratsiil transitsioone mõlemasuunaliselt ja võib põhjustada ka algse mutatsiooni tagasi reverteerumist. 2-aminopüriin toimib sarnase mehhanismi alusel, lülitudes DNA-sse nii adeniin- kui ka guaniin-nukleotiidi asemel. Lämmastikushape (HNO3) Lämmastikushape on potentsiaalne mutageen nii replitseeruvale kui ka mittereplitseeruvale DNA-le. See