Spartacus ilmuski kümne tuhande mehega Capua müüride alla ja nõudis viie tuhande relvastamata gladiaatori vabaks laskmist, vastasel juhul korraldab traaklane tormijooksu linnale ja alustab süütamise ja rüüstamisega. Gladiaatorid lasti vabadusse ja terve sõjavägi läks tagasi Nolase. Spartacuse ni jõudis teade, et Varinius kogub uut armeed tema ründamiseks ning ta otsustas Variniusest ette jõuda. Kui Spartacus vaenlase plaanile jälile jõudis, jättis ta Enomaiose praegusesse laagrisse ning ratsutas tagasi Nolasse, et vägesid koguda. Seal ootasid teda kaks meeldivat üllatust. Kõige meeldivam oli, et Granicius oli saabunud koos üle viie tuhande gladiaatoriga. Sellega tõusis gladiaatorite armee arv juba kahekümne tuhandeni. Teine hea uudis oli Spartacuse õe ja Artorixi saabumine laagrisse. Oma õelt sai Spartacus uudiseid ka Valeriast. Spartacuse telki tuli teada, et nüüd saabunud noor sõdur soovib temaga kõnelda.
Kevade tulekul asusid mõlemad väed üksteise vastu liikuma. Lahing oli verine ja visa. Vastased võitlesid metsikult ilma mingisuguse ülekaaluta ühel või teisel pool. Lahing toimus nii, nagu Spartacus oli ette näinud Orester ründas Crixuse salka, tappes palju gladiaatoreid. Siis, kui Orestes arvas, et on Spartacuse ülekavaldanud, tormas traaklane oma väega roomlastele peale. Poole tunni pärast jõudsid lahingukohale Enomaiose leegionid. Spartacus käskis oma leegionidel roomlasi jälitada. Pärast mitmeid ohverdamisi otsustas roomlaste juht saata Spartacuse juurde viis desertööri. Traaklane sai aga aru, et need on hoopis salakuulajad. Viimasena ilmus sinna ka Graniciuse väeosa, mille tuleks tõi gladiaatoritele võidu. Kui Spartacus oli oma sõjaväega laagris Vanusia juures ja tegeles sõdalaste õpetamisega, tuli tema juurde saadik Rooma senatilt. Ta rääkis, et on
annaabi.ee 
