Ca 500 eKr toimub peajumalustes muudatus, tõenäoliselt etruski mõjudega vahetatakse nendest kolmest kaks välja. Uued peajumalused on Jupiter, Juno ja Minerva, nende auks püstitati Kapitooliumi juurde kolmiktempel. Juno oli abielu ja sünnituste kaitsja (Kreekas Hera). Minerva oli tarkuse ja kunstide jumalanna ning käsitööliste kaitsja (Kreekas Athena). Tõenäoliselt hakati etruskite mõjul valmistama jumalate kujukesi, etruskitelt on kindlasti ülevõetud ennustusviisid: ennustamine loomade sisikonna järgi ja välkude kuju järgi. Spetsiaalseid ennustajaid, keda tähistatakse mõistega Haruspeksid, nad olid tähtsad roomaväejuhtide kaaskonnas. Etruskitelt võeti üle ka surnutega seotud tavad ja matmiskombed. Suured mõjud on ka Kreekal, paljud kangelased ja jumalused võeti ka otse neilt üle. 12. peajumala süsteem, kreeklaste eeskujul, viidi sisse 3saj eKr. Kõik jumalad vastasid kreeka jumalatele:
19. sajandi keskpaiku hakati üha sagedamini jõulupuud korraldama koolides, edaspidi juba ka seltsides ja asutustes. Talutaredes kodunes jõulupuukomme 20. sajandiks Vana-aasta tuleviku-ennustused Erinevaid tuleviku ennustamise viise vana-aastal on teada poolesaja ringis, eraldi kirjapanekuid nendest aga on üle 30 tuhande. Enamasti ennustati pere-elu kõige olulisemaid muutusi: sündi, abiellumist ja surma, muud teemad jäid tagaplaanile. Siin toodud ennustusviisid kuuluvad lõbusate hulka. Tuntud on nad olnud samuti teistel rahvastel, kuid nüüdseks juba unustusse jäänud. * Pooleldi põlenud küünlaotsad koguti kokku. Iga otsake sai teatud inimese nime (harilikult nimetati neid ainult poiste ja tüdrukute nimedega) ja siis pandi nad kas pähklakoores või korgitükil suurde veega kaussi ujuma. Keskelt liigutati vett ja kelle küünlad siis ujudes ühte läksid, nendest usuti kindlasti paar saavat. (Palamuse)