Lõplik on asi siis kui enam objektiivseid võimalusi pakkuv programm rühib harlikult konkurentidest ette. Nii saab ka tegeleda programmidega, kus on väike viljakusaste ja mis võib niivõrd edasi areneda, et muutub teistele konkurentsiks. Pesakastide analoogia (182). Teooriavahetuse objektivistlik käsitlus peab arvestama nii konkureerivate programmide suhtelise viljakusastmetega kui ka nende saavutustega praktikas. Lisaks peab arvestama, et kuidas võistlevad programmid jõuavad uudsete ennustusteni. Uudsete ennustuste ja viljakusastmete vahel on tihe side (183). uudsete ennustuste kinnitamise tulemusena võivad edasisele uurimistööle avaneda uued perspektiivid, mis moodustab osa nende tähtsusest. Lisaks mil määral avastatakse programmide piires uudseid nähtusi ning mil määral pakuvad need avastused omakorda objektiivseid võimalusi uutele uurimisperspektiividele. Kui areng toob kaasa edu ennustustes, suureneb programmi viljakusaste edasi.
vahelistest seostest. Tema teooria võtmeidee seisneb selles, et teadmiste omandamist võib käsitleda evolustioonilise protsessina selles mõttes, et teadmised on kohanemisvõimelised. Inimese teadmisi võib vaadelda kui mõistuse ,,bioloogilist" organit. Protsessi on haaratud indiviidi ja keskkonna vahelised suhted (suhted teadja ja selle vahel, mida teatakse). Teadja jõuab järjest adekvaatsemate kirjelduste, seletuste ja ennustusteni reaalsuse kohta. Piageti terminoloogia on bioloogiline. Tema arengumudeli teooria järgi toimub lapse ning füüsilise ja sotsiaalse keskkonna vahel eneseregluatiivne interaktsioon, millest saavad alguse uut liiki teadmised. Arendas seega edasi teooriat laste kognitiivsest arengust. Piageti bioloogilised võtmeideed arengu kohta: tema bioloogiline idee seisneb selles, et intellektuaalset arengut võib vaadelda kui evolutsioonilist protsessi. Hilisemad staadiumid
annaabi.ee 
