kogu Rooma riigi. Ennustamine Ennustuskunsti olid roomlased suurel määral üle võtnud etruskidelt ja see kandiski neil disciplina etrusca (,,etruski õpetus") nimetust. Endale omaselt muutusid roomlased selle aga riiklikuks tegevuseks, mis kuulus vastavate preestrite augurite pädevusse. Ennustamist mõisteti kui jumalate märguannete kaudu nende tahte selgitamist. Väga levinud oli ennustamine lindude lennu järgi. Sellealane põhjalik õpetus sisaldas täpseid reegleid nii ennustuspaiga ettevalmistamise kui ka eri lindude lennusuundade ja -kõrguste tõlgendamise kohta. Tulevikku näitas ka kanade söögiisu mida innukamalt nad teri nokkisid, seda soodsamalt olid jumalad meelestatud. Nimetatud ennustusviise kasutasid roomlased iga suurema ettevõtmise eel. Kuid eriti tähtsatel puhkudel võis appi võtta ka nn sibülliraamatud. Sibüll oli pärimuse järgi kreeka soost naisennustaja. Omal ajal olevat Kyme sibüll müünud viimasele Rooma kuningale kolm Rooma
Iga ootamatu loodusnähtus, näiteks pikselöök, või erakorraline juhtum võis anda märku jumalate soodsast või ebasoodsast suhtumisest käsilolevasse ettevõtmisesse. Juhuslike ennete kõrval tunti ka hulgaliselt spetsiaalseid võtteid. Nii mõndagi võis välja lugeda ohvrilooma käitumisest altari juures või tema siseelunditest. Väga levinud oli ennustamine lindude lennu järgi. Selle kohta välja kujundatud põhjalik õpetus kirjutas ette täpsed reeglid nii ennustuspaiga ettevalmistamise kui ka erinevate lindude eri lennusuundade ja lennukõrguste tõlgendamise kohta. Kuid jumalate tahtest võis kõnelda ka kanapoegade söögiisu – mida innukamalt nad teri nokkisid, seda soodsamalt olid jumalad meelestatud. Nimetatud ennustusviise kasutasid roomlased iga tähtsama ettevõtmise eel. Kuid eriti tähtsatel puhkudel võis võtta appi ka nn. Sibülli raamatud. Sibüll oli pärimuse järgi kreeka soost naisennustaja,