Xia dünastia rajas mütoloogiline keiser Yu Suur. 2. Shangi dünastia oli Vana-Hiina teine dünastia. Selleaegset Hiina riiki nimetatakse Shangi riigiks. Shangi dünastia valitses Hiinas 16. sajandist eKr kuni umbes 11. sajandini eKr. Shangi dünastia on esimene Hiina dünastia, mille ajast on säilinud kirjalikke mälestisi. [1] Sellest ajajärgust on leitud kokku üle 150 000 ennustusluu. Vanemate sellest ajast pärinevate vanas hieroglüüfkirjas olevate ennustusluude vanuseks on dateeritud 1500 eKr. [2] Eriti hästi tuntakse hilisemat Yini () ajastut. Kokku on teada 30 kuninga nimed 17 põlvkonnast. Kõiki neid nimesid on kohatud Yinxu oraakliluudel, mistõttu enamik ajaloolasi usub, et need kuningad on tõesti olemas olnud. 14. sajandi algul rajas Shangide kuningas Pangeng Huani jõe äärde oma Yini nimelise pealinna, mis asus 2 km põhja pool praegusest Anyangi linnast. Tegemist oli esimese püsiva pealinnaga Hiina ajaloos
Pindala: 9 640 821 km² Hiina Rahvavabariik hõlmab suurema osa kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv ületab 1 350 000 000, kellest enamik on hiinlased Hiina president on Xi Jinping AJALUGU Traditsiooniliselt peetakse hiina tsivilisatsiooni hälliks Huanghe jõge. Hiina ajalugu algas Shangi dünastiaga Shangi dünastia ajast pärinevates hieroglüüfkirjas olevate ennustusluude vanimaks vanuseks on dateeritud 1500 eKr Hiina kultuuri, kirjanduse ja filosoofia alused arenesid välja Zhou dünastia (1045256 eKr) ajal. Ajaarvamise järjepidev kirjalik dateerimine algas Zhou dünastia ajal 841 eKr. Hiina vanaaja tähtsamaid dünastiad: Mütoloogiline ajastu (u 3500 u 2000 eKr) Xia dünastia (u 2100 u 1600 eKr) Zhou dünastia (1066256 eKr) Hiina keskaja tähtsamaid dünastiad: Kolme riigi ajastu (u 220-280 pKr)
kirjapanejaks (vähemalt kuusjoonte osas) loetakse Zhou dünastiale vaimse aluse pannud Wen Wangi. Hieroglüüf wen märgib mustrit, hieroglüüfe, klassikalist keelt, kultuuri ja laiemas mõttes ka tsivilisatsiooni. Märk wang kujutab ka Taevase, Pinnase ja Inimese (keskse) ühendust. Zhou suguvõsa liikmed, kelledest koosnes kogu valitsus, lugesid end ainsateks tõelisteks hiinlasteks. Samas sai Shangi ajal vaid kuninga osaks saanud ennustusluude abil ennustamine Zhou ajal kogu Zhoude suguvõsa pärusomanduseks ja ennustama hakati raudrohuvarte abil. Lääne Zhoude ajal, kui zhou suguvõsa järeltulijad hakkasid omaette ja eraldi valitsema, algas ennustamise levik juba ka valitsusse kuuluvate haritud meeste hulgas. Zhouyi põhitekstis on enim puudutatud junzi'd valitseva suguvõsa järeltulijat, sõna sõnalt valitsevat tarka (järeltulijat), kellele see tekst kirjutatud ongi. Sõna sai hiljem konfutsianismis
vastu suurprojektide elluviimiseks. Sotsiaalset stabiilsust võib ohustada ka kasvav töötus. AJALUGU: Hiina tsivilisatsioon tekkis erinevates piirkondlikes keskustes Huanghe jõe ja Jangtse jõe orgudes neoliitikumi ajastul. Traditsiooniliselt peetakse hiina tsivilisatsiooni hälliks Huanghe jõge. Hiina kirjalik ajalugu algas Shangi dünastiaga (u 1700 u 1046 eKr). Shangi dünastia ajast pärinevate vanas hieroglüüfkirjas olevate ennustusluude vanimaks vanuseks on radiosüsiniku meetodil dateeritud 1500 eKr. Hiina kultuuri, kirjanduse ja filosoofia alused arenesid välja Zhou dünastia (1045-256 eKr) ajal. Ajaarvamise järjepidev kirjalik dateerimine algas Zhou dünastia ajal 841 eKr. KULTUUR: Hiina kultuur on Ida-Aasias suurt maa-ala hõlmav, maailma üks vanimaid ja keerukaimaid kultuure. Selle algetest võrsunud tsivilisatsiooni, kunsti, filosoofia ja poliitika järjepideva arengu kestvuseks on siiamaani olnud umbes 5000 aastat
annaabi.ee 
