vastavalt tunnetatavatele üldistele seadustele kindla eesmärgi poole. Popper väitis, et sellisel seisukohal põhineb enamik autoritarismi ja totalitarismi vorme. Historitsism rajaneb ekslikel eeldustel teaduslike seaduste ja teaduslike ennustuste loomusest. Et inimteadmiste kasv on inimajaloo arengu üks põhjuslikest teguritest ning "ükski ühiskond ei saa oma tulevasi teadmisteseisundeid teaduslikult ennustada", siis ei saa olla inimajaloo ennustuslikku teadmist. Metafüüsiline ja ajalooline indeterminism käivad Popperil käsikäes. Teosed Tema peateosed on ,,Teadusliku uurimistöö loogika", ,,Historitsismi viletsus", ,,Avatud ühiskond ja selle vaenlased", ,,Mis on dialektika". Oma teoses ,,Teadusliku uurimistöö loogika" tegeleb ta Viini ringi huvitavate teemadega (induktsioon, demarkatsiooniprobleem, tõenäosus, kinnitus, kvantmehhaanika kontseptuaalsed probleemid jne), kuid läheneb nendele hoopis teisiti. Popper kritiseeris Viini
tunnetatavatele üldistele seadustele kindla eesmärgi poole. Popper väitis, et sellisel seisukohal põhineb enamik autoritarismi ja totalitarismi vorme. Historitsism rajaneb ekslikel eeldustel teaduslike seaduste ja teaduslike ennustuste loomusest. Et inimteadmiste kasv on inimajaloo arengu üks põhjuslikest teguritest ning "ükski ühiskond ei saa oma tulevasi teadmisteseisundeid teaduslikult ennustada", siis ei saa olla inimajaloo ennustuslikku teadmist. Metafüüsiline ja ajalooline indeterminism käivad Popperil käsikäes. Induktsionismi kriitika Induktsionismi järgi toimib teadus nii, et kõigepealt kogutakse vaatlusandmeid, millest siis induktsiooni teel järeldatakse seadusi ja ennustusi. Popper väitis vastu, et ilma teooriata pole võimalik vaatlusi teha. Vaatlus on alati selektiivne. Ta peab lähtuma mingist probleemist, vaatenurgast, huvist või ülesandest, tal peab olema kindel objekt.
ruumis ainus, kes oleks ulatunud kellanöörini, järeldas, et vihmamantlis mees oli süüdlane ning tormas seepeale teda relvituks tegema. Kõnepult. Kui masinad jms on intentsionaalsed süsteemid samas mõttes nagu inimene, siis kas üldse leidub midagi, mis kitsendaks intentsionaalsete süsteemide klassi? Miks ei ole kõnepult intentsionaalne süsteem? Dennett: Intentsionaalse strateegia rakendus kõnepuldile ei kasvata ennustuslikku võimsust. Sellele uskumuste omistamine ei aita ennustada selle tegevust paremini. Objektiivsus. Kas strateegiate rakendamine sõltub meie teadmistest? Nt tavainimene kasutab intentsionaalset strateegiat arvutitel, samas kui insener lähtub kavandatuse seisukohast. Veel targem füüsik aga füüsikalisest seisukohast. See viiks interpretatsionismi, mille järgi on vaimuseisundid üksnes vaatleja silmis