on eeldused (vt definitsiooni 5.1). Lõppjäreldus võib olla uus (eeldustest erinev) väide, aga võib olla ka üks eeldustest. Põhiline erinevus arutluse ja järeldamise vahel seisneb selles, et arutlus on staatiline mõeldav järeldustee, mitte tegelik järeldamise protseduur (järeldamisprotsess), mida võibki nimetada järeldamiseks (vt definitsiooni 5.2). Järeldamisprotsessi käigus lähtutakse eeldustest (mingist väitest või väidete ennikust) ning nende põhjal jõutakse lõppjärelduseni, mis võib olla uus väide, aga võib ka mõne eeldusega kokku langeda. Analoogiliselt kehtiva arutlusega (vt definitsiooni 5.3) saab määratleda ka kehtiva järeldamise: järeldamine (järeldamise protsess) on kehtiv siis ja ainult siis, kui ei ole loogiliselt võimalik, et protsessi eeldused on tõesed väited, aga lõppjäreldus on väär. Järeldamise protsessis võib olla üks või mitu arutlust. Üht konkreetset arutlust võib
on eeldused (vt definitsiooni 5.1). Lõppjäreldus võib olla uus (eeldustest erinev) väide, aga võib olla ka üks eeldustest. Põhiline erinevus arutluse ja järeldamise vahel seisneb selles, et arutlus on staatiline mõeldav järeldustee, mitte tegelik järeldamise protseduur (järeldamisprotsess), mida võibki nimetada järeldamiseks (vt definitsiooni 5.2). Järeldamisprotsessi käigus lähtutakse eeldustest (mingist väitest või väidete ennikust) ning nende põhjal jõutakse lõppjärelduseni, mis võib olla uus väide, aga võib ka mõne eeldusega kokku langeda. Analoogiliselt kehtiva arutlusega (vt definitsiooni 5.3) saab määratleda ka kehtiva järeldamise: järeldamine (järeldamise protsess) on kehtiv siis ja ainult siis, kui ei ole loogiliselt võimalik, et protsessi eeldused on tõesed väited, aga lõppjäreldus on väär. Järeldamise protsessis võib olla üks või mitu arutlust. Üht konkreetset arutlust võib
annaabi.ee 
