Ühenduse(edaspidi EÜ) keskkonnapoliitika järele. Ühenduse institutsioonidele tehti ülesandeks töötada välja tegevusprogramm. 1973-1976 esimene ja 1976-1981 teine EÜ keskkonnaprogramm julgustasid liikmesriike individuaalseks tegevuseks ilma läbiva keskkonnapoliitika kontseptsioonita("kes reostab, see maksab" printsiip). 1982-1986 EÜ kolmas keskkonnaprogramm, milles rõhk ennetusprintsiibil. 1987. aastast ühtse Euroopa akti jõustumisest kuni Maastrichti lepinguni. 1987 -Euroopa Ühenduse Põhiseadus (Single European Act, SEA) viib sisse peatüki "Keskkond". 1987 - 1992 EÜ neljas keskkonnaprogramm, suur rõhk keskkonnaküsimuste integreerimisele EL kõigisse muudesse poliitikatesse (põllumajandus, konkurents, majandusareng). 1993. aasta Maastrichti lepingu jõustumisest. 1992 -Maastrichti Lepe sõnastab EL ülimuslikuks eesmärgiks säästva arengu
Pmst arendatakse samm-sammult, kui võimalik siis kindlate teaduslike tõendite põhjal Aga keskkonnakasu on saavutatav näiteks läbi puhtamate tehnoloogiate kasutamise (gains are possible through e.g. reduced pollution charges) Ettevaatuspõhimõte: k.a nt keelud 1 variant on teha mitte midagi (positiivse vaate kohaselt) ELi keskkonnapoliitika rajaneb ettevaatus- ja ennetusprintsiibil ning põhimõtetel, mille kohaselt tuleb keskkonnasaaste kõrvaldada selle tekkekohas ning saastaja peab maksma. Otsused: Kohene ja täielik keeld - keskkonnakahju põhjustava aine täielik keelustamine Keskkonnakahju põhjustava aine järk-järguline keelustamine Standardite/piirmäärade kehtestamine kokkulepete alusel Vähima võimaliku kahju põhjustamine mõistlike rahaliste vahendite piires
annaabi.ee 
