teiseks variandiks ,,Ettenägemine II" kehtivusega 1999-2004. aastatel. [2] 2. PROGNOOSIMISES KASUTATAVAD MEETODID Prognoosimine on tuleviku kohta informatsiooni saamine ning seda võib jagada teaduslikuks ja mitteteaduslikuks (intuitiivseks). Teaduslikud prognoosid baseeruvad keskkonna ja looduslike seaduspärasuste tundmisel ning mitteteaduslikud nn. elukogemusel, mis on seotud näiteks ennetega. Prognoos on prognoosimise protsessi tulemus, mis on väljendatud sõnaliselt, matemaatiliselt, graafiliselt või mõnel teisel moel. Prognoosimisel on kaks konkreetset aspekti: ennustamine ja ettenägelikkus. Vastavalt sellele, millist tulemust on vaja saavutada või mida prognoosida, antakse eelistus ühele või teisele aspektile. Prognoosimine on vajalik põhjusel, et tulevik on ettearvamatu ja paljud
Kõik sama, ainult mastaap väiksem. Kreeka autobiogr käsitleb elavaid, praegu agoraal viibivaid isikuid. Rooma biogr nägi end eeskätt kui link (dr. Grigori termin!) surnud esivanemate juurde. Kr. biograafia 2. eriomasus: prodigia – igasuguste ennete tähtsus. Ilma endeid selgitamata ei võeta ette ühtki riikliku sammu. Riigi saatuse märgid, mis ennustavad talle õnne. Siit kanduvad nad üle diktaatorile, kelle saatus tihedalt seotud riigi saatusega ning sulavad kokku isikliku saatuse ennetega. Oma õnnetähte uskumine. See õnn oli lahutamatult seotud riigiga, seotud loovusega, geniaalsusega, andega. Pole eraisiku õnn, milleks ta hiljem taandub, kaotades igasuguse seose loovusega. Rooma hellenismis oluliseks autobiogr vormiks isiklikke kirjatöid käsitlevad teosed. Esitatakse oma teoste kataloog, avatakse nende sisu, märgitakse ära menu publiku seas, lisatakse autobiograafilised kommentaarid. Autobiograafia kirjutatakse teoste lugejaskonna kitsale ringile.
annaabi.ee 
