ja Eestis vastuvõetud õigusaktid. 3. Kas tööheaolu on majanduslik probleem ning kui palju toob viimaste uuringute alusel kasu iga tööheaolusse investeeritud 1 EUR ? Palun vastata 2-3 lausega. Hea töökeskkond on majanduslik probleem, kuna tagab töötajate efektiivsema töö, mis on kasuks ettevõttele ja aitab luua lisaväärtust kogu ühiskonnale. Iga investeering haiguste ja õnnetuste ennetamisse 1EUR toob ettevõttele keskmiselt tulu 2,2 EUR. 4. Kas töökeskkond, töövahendid, aparatuur, ehitused jne on inimese jaoks või on inimene kõige selle jaoks ? Kõik on inimese jaoks. tänu kaasaegse infotehnoloogia kiirele arengule suureneb mõtlemise ja vaimse töö osakaal ja väheneb füüsilise töö osakaal. 5. Kas töökeskkond ja töövahendid peavad olema kohandatud inimese järele ning kas inimese
kahjustusi nagu neerupuudlikus.Haigla hakkas otsima vabandusi ja õigustusi, kuid viga ei tahetud tunnistada ning lähedastelt ei palutud isegi vabandust.Selline kahetsusväärne juhtum näitab, kuidas personal ei ole piisavalt suutlik tulema toime patsientidega ning tuleks leida paremad töötjad ja pakkuda neile sobilikemaid tingimusi.Niimoodi suudaks parandada meditsiini kvaliteeti.Lisaks tuleb veelgi enam raha investeerida inimeste tervisesse ja haiguste ennetamisse, et kiirabi ei peaks raskes seisundis inimesi haiglasse viima.Riigil tasub panustada inimestesse, et Eestis toimuks areng , mitte tagasiminek. Uus sajand on toonud raskeid olukordi ja neid tuleb veelgi. Samas, mis ei tapa peaks tegema tugevaks, kuid kui probleemidest ei õpita, siis edasiminekut ei toimu. Tänapäev ei ole näha märke, et oleks õpitud minevikust, vaid minnakse vana rada edasi. Inimesed peavad õppima tunnistama vigu ja tuleb neid parandama hakkata
paarisaja hektari suurust põlengut nimetada hiigeltulekahjuks. Veel mõned aastakümned tagasi ei suhtutud metsatulekahjudesse sellise tõsidusega nagu seda tehakse nüüd. Metsatulekahjud ei olnud küll haruldased nähtused, kuid nende mõju keskkonnale ei hinnatud nii tõsiseks. Praegu on teada, et metsatulekahjud paiskavad aastas atmosfääri rohkem CO2-te, kui suudab toota kogu maailma transport. Sellega seonduvalt on hakatud rohkem investeerima metsatulekahjude ennetamisse. Metsa ja keskkonna kaitsmiseks luuakse järjest karmimaid seadusi ja palju tõsisemalt suhtutakse seadusi rikkunud inimestesse.1 Eesti territooriumist on metsaga kaetud küllaltki suur ala, mistõttu toimub siin igal aastal märkimisväärselt palju metsatulekahjusid. Kuna inimasustus on üle Eesti küllaltki laiali, siis avastatakse tulekahjud suhteliselt kiiresti ning seetõttu ei arene enamik põlenguid väga suureks.2
annaabi.ee 
