Samas on need seatud ka nii, et mõisaomanikul oleks tõlgendamise ruumi. Näitena tooksin § 4: „Eestima tallopojal on õigus, 5 H. Kruus. Eesti ajalugu kõige uuemal ajal. Tartu: Loodus 1927, lk 61. 6 A. Karindi. Elust mõisnike ajal: 1503 – 1919. Luunja: Vaba Press 1999, lk 32. 77 Vaba sõna. Tallinn: Noor – Eesti 1916, lk 112. 6 Maad ja muud likumatta warrandust ennesele pärris-ommaks õiget wisi nouda ja sada.“ Sealjuures ei ole aga selgitatud, mis on see õige viis, kuidas talupoeg peab varandust endale nõudma. Kuna mõisnikud ei tahtnud enesele ainelist kahju saada, töötatigi talurahva jaoks välja puudulikud sätted. Vanameelne Balti mõisnik tahtiski talupoegadele ainult isiklikku vabastamist, sest see oli talle majanduslikult kasulikum kui maaga vabastamine.8 2. Ajalooline tagapõhi 2.1. Allika ajalooline käekäik, kehtivusaeg 2.1.1
sajandil haruldane Maakeelne kirjasõna ● 1715, Uus Testament põhjaeesti keeles ● 1739, Anton Thor Helle tõlgitud piibel põhjaeesti keeles ● Friedrich Gustav Arvelius “Üks Kaunis Jutto ja ÖppetusseRamat”, “Ramma Josepi Hädda ja AbbiRamat. Ehk maggused ja tullusad juttud ja öppetused, kuida marahwas woib röömsaste ellada, ausal wisil rikkaks sada, ja isse ennesele ja mu rahwale monnesugguses häddas ja wiletsusses abbi tehha” ● Nõuanderaamatud ● Friedrich Wilhelm Willmanni teosed populaarsed Talurahva omavalitsus Talurahva reformide põhjused ● Pärisorjusliku mõisamajanduse kriis ● Mõisnike luksuslik eluviis ● Sisepinged ● Pärisorjus kahandas LääneEuroopas tsaarivalitsuse autoriteeti ● Valgustusideede mõju
annaabi.ee 
