Kuule, armas Jüri, ja pane hästi tähele, mis öeldakse. Vaata, see oli nende süü, et nemad enese väe ja tarkuse peale lootsid. Terre lounat, armas oppaja. Olge terwe tullemast. Kül Jummal annab ka aega tööd tehha. Mul on õieti kitsas käes nende jutte pärrast, mis aiab Jummala sõnnast ehk Piibli ramatust, mis nüüd Tallinnas ka meie maa keles trükitud on. Kule, armas Jürri, ja pane hästi tähele, mis ööldakse. Waata, se olli nende süü, et nemad ennese wäe ja karkuse pääle lootsid. 2. Kirjutage järgmine 1739. aasta piiblist 2. Moosese raamatust pärinev lõik ümber tänapäevase kirjaviisi reeglite järgi. Ja rahwas nurrisesid Mosesse wasto ja ütlesid: Mis peame joma? Ja ta kissendas Jehowa pole, ja Jehowa näitis temmale ühhe pu, ja ta heitis sedda siñna wette, ja se wessi sai maggusaks: seälsammas teggi Ta temmale ühhe seädmisse ja kohto-seädusse, ja seälsammas kiusas Ta tedda. Ja
Rakendused, mis kasutavad närvivõrku Hiljuti ilmus mobiilrakenduste turule palju meelelahutusprojekte, mis kasutavad närvivõrke. Meelelahutuslikke teenuseid ei loodud mitte erinevad ülesannete lahendamiseks, vaid selleks, et näidata närvivõrkude võimekust ja viia läbi nende väljaõpe. Arendajad loovad meelelahutusrakendusi, et kasutajad saaksid kokku puutuda närvivõrkude võimalustega ja alla laadida võimalikult palju andmeid õppimiseks ja ennese arendamiseks. Rakenduste seas on ka väga kasulikke programme. 1. PRISMA Rakendus teisendab fotosid kuulsate kunstnike piltidele, mis võib olla kõige kuulsam rakendus närvivõrkude kasutamiseks tänapäeva elus. (vt. Joonis 1) Kuid piltide stiliseerimist saab rakendada mitte ainult meelelahutuseks, vaid ka kujunduses, animatsioonis, arvutigraafikas ja muudes sarnastes valdkondades. Ühe foto töötlemine võtab aega veidi üle 1 sekundi ja seda hoolimata asjaolust, et foto laaditakse
Baudelaire (2006: lk nr 52). Kuid samal ajal väitab ta, et üksindus on kardetav ainult tegevusetule, lodevale vaimule, keda ta asustab oma kirgede ja kimääridega. Baudelaire tsiteerib Jean de La Bruyère’i : „On suur õnnetus, mitte võida ükski olla...“ Baudelaire (2006: lk nr 53). Sellega autor tahab väljendada oma arusaamatus nendele, kes loobuvad üksindusest, loobuvad iseendast jälgimas teiste arvamust, loobuvad vabadusest ennese väljendamiseks. Henry-René-Albert-Guy de Maupassant (5. august 1850 – 7. juuli 1893) oli prantsuse novellikirjanik. Maupassanti mõlemad vanemad Gustave de Maupassant ja Laure Le Poittevin olid pärit jõukast kodanlaseperest. Guy kasvas koos emaga seni, kuni oli 13-aastane. Ema oli väga suure lugemusega ja armastas klassikalist kirjandust, eriti Shakespeare'i. 1867 astus Maupassant kõrgkooli ettevalmistuskooli ja tutvus ema
annaabi.ee 
