Peaminister nimetab ametisse. Avaliku süüdistuse direktoron kas barrister või solicitor. Ametisse nimetab siseminister. Süüdistajaks on avalik süüdistaja kõigis asjades. 30. Eesti Vabariigi kohtusüsteem kahe maailmasõja vahel Eesti Vabariigi kohtusüsteemi alguseks võib lugeda Ajutise Valitsuse 18. novembri 1918.a. määrust "Ajutiste kohtute sisseseadmise üle", mille alusel andis kohtuminister korralduse ennerevolutsiooniaegsete Eestis asunud kohtuasutuste tegevuse taasalustamiseks. Vastavalt sellele pidid kõik Eesti Vabariigi piirides asuvad kohtuasutused alustama tööd 2. detsembril 1918.a. Kohtupidamise keeleks sai eesti keel, kuid lubati tarvitada ka teisi keeli, kui kohus ja asjaosalised seda mõistsid. Kohaldatava materiaalõiguse osas oli oluliseimaks aktiks 19. novembril 1918.a. vastu võetud "Ajutised administratiivseadused". Selle akti raames ilmus seadus "Ülemineku aja
Peaminister nimetab ametisse. Avaliku süüdistuse direktor on kas barrister või solicitor. Ametisse nimetab siseminister. Süüdistajaks on avalik süüdistaja kõigis asjades. 30. Eesti Vabariigi kohtusüsteem kahe maailmasõja vahel Eesti Vabariigi kohtusüsteemi alguseks võib lugeda Ajutise Valitsuse 18. novembri 1918.a. määrust "Ajutiste kohtute sisseseadmise üle", mille alusel andis kohtuminister korralduse ennerevolutsiooniaegsete Eestis asunud kohtuasutuste tegevuse taasalustamiseks. Vastavalt sellele pidid kõik Eesti Vabariigi piirides asuvad kohtuasutused alustama tööd 2. detsembril 1918.a. Kohtupidamise keeleks sai eesti keel, kuid lubati tarvitada ka teisi keeli, kui kohus ja asjaosalised seda mõistsid. Kohaldatava materiaalõiguse osas oli oluliseimaks aktiks 19. novembril 1918.a. vastu võetud "Ajutised administratiivseadused". Selle akti raames ilmus seadus "Ülemineku aja
annaabi.ee 
