hingamissageduse mõõtmine • inhalatsiooni tegemine Seedeelundite Laps roojab diureesi mõõtmine Laps roojab 12 puudulik areng, korrapäraselt ning • gaasitoruga tunni jooksul, mis on tingitud puhitus taandub kõhugaaside puhitus taandub. enneaegsusest 12 tunni väljutamine, 06.10.14 ning väljendub möödudes • klistiiri rooja peetumises tegemine, lapse 24 tunni jooksul ja kaalumine puhitunud kõhus. • mähkmete kaalumine • toidu jäägi kontrollimine
mõõdukas (IQ 35-49) raske (IQ 20-34) sügav (IQ <20) Põhjuseid ja diagnoose, mis selleni võivad viia on mitmeid. Harva on isoleeritult, tavaliselt kaasnevad ka muud füüsilised, neuroloogilised või psühhiaatrilised muutused. Populatsioonis 1-3% Erinevate uuringute järgi 30-50% jääb põhjus ebaselgeks. Sagedasemalt on põhjuseks mõni sündroom (nt Downi või Williamsi sündroom), muu kromosoomhaigus või geenimutatsioon või ainevahetushaigus. Põhjuseks võivad olla ka tüsistused enneaegsusest, teratogeensed või keskonnategurid. Tihti kaasneb mõni muu vaimne või füüsiline puue (3-4 korda sagedamini). Ravi ei ole, saab aga kohandatud õpetustega mahajäämust kompenseerida aju ja käitumise seoste väljakujunemist teismeeas eismeea lõpuks saavutatakse suhteline küpsus: - füüsilises arengus (kasvuspurt, kehamassi muutus, seksuaalne küpsemine) - psühholoogilises arengus (afektiivsed reaktsioonid, kombinatoorsed oskused, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime)
infektsiooni v trauma tagajärjel tekkinud). · Kuulmispuuded (kaasa sündinud, haiguse v trauma tagajärjel tekkinud). · Kõne arengu hälbed meeleelundite v närvisüsteemi anatoomilised v talituslikud vead (Laps ja ...98-106). 2.2 Enneaegsus ja sellega kaasnevad probleemid Enneaegsuseks loetakse enne 37. rasedusnädalatsündinud lapsed. Uurimused näitavad, et kümnest enneaegsest lapsest vähemalt üheksa areneb normaalselt. Kas lapsel jääb püsima mõni enneaegsusest põhjustatud kahjustus, saab teatud tõenäosusega prognoosida 6.-8. elukuul. Pikkuse ja kaalu juurdekasv normaalse suuruseni toimub enamasti kahe esimese eluaasta jooksu. Üldjuhul on pärast seda lapse füüsiline areng võrreldav ajaliselt sündinuga. Enne 28. rasedusnädalat sündinud lapsed jäävad eakaaslastest üldjuhul lühemaks ja hapramaks. Enneaegsust võib defineerida kahte moodi: 1. sünnikaalu järgi madal sünnikaal, vähem kui 2500 g;
Eesmärgi sõnastusest on näha, mis tüüpi uurimusega on tegemist ja selles fikseeritakse uuritavad tunnused, populatsioon ja uurimistöö läbiviimise koht. Uurimistöö eesmärgiks saab olla kas: · Kirjeldada, · Selgitada, · Ennustada, · Kontrollida (identifitseerida, kindlaks teha). Näiteks: käesoleva uurimistöö eesmärgiks on kirjeldada enneagse vastsündinu vanemate vajadusi seoses lapse enneaegsusest tingitud probleemidega. 12. UURIMISTÖÖ ÜLESANDED, UURIMISKÜSIMUSED JA HÜPOTEESID ...on vajalikud selleks, et ühendada uurimisprobleemi, töö eesmärki ning andmete kogumise ja analüüsi metoodikat. ...mõtestavad ja konkretiseerivad töö sisu Neis sisalduvad · uuritavad mõisted; · uuritavad muutujad (mõõdetavad või mõjutatavad); · muutujatevahelised seosed; · uuritav materjal.
mõõdukas (IQ 35-49) raske (IQ 20-34) sügav (IQ <20) Põhjuseid ja diagnoose, mis selleni võivad viia on mitmeid. Harva on isoleeritult, tavaliselt kaasnevad ka muud füüsilised, neuroloogilised või psühhiaatrilised muutused. Populatsioonis 1-3% Erinevate uuringute järgi 30-50% jääb põhjus ebaselgeks. Sagedasemalt on põhjuseks mõni sündroom (nt Downi või Williamsi sündroom), muu kromosoomhaigus või geenimutatsioon või ainevahetushaigus. Põhjuseks võivad olla ka tüsistused enneaegsusest, teratogeensed või keskonnategurid. Tihti kaasneb mõni muu vaimne või füüsiline puue (3-4 korda sagedamini). Ravi ei ole, saab aga kohandatud õpetustega mahajäämust kompenseerida Aju ja käitumise seoste väljakujunemist teismeeas Teismeea lõpuks saavutatakse suhteline küpsus: - füüsilises arengus (kasvuspurt, kehamassi muutus, seksuaalne küpsemine) - psühholoogilises arengus (afektiivsed reaktsioonid, kombinatoorsed oskused, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime)