teaduslik maailmapilt. Logosesse kuulub ainult see, mis ON. See, mis ei ole, ei kuulu (nt. unenägu, fiktsioon, kujutlus), sest need ei kuulu neliühtsusesse.) 10.Liikumise mõistmine Aristotesel. Eristas 2 liiki olemasolu: 1) Võimalikkus (kr) dynamis (N: võimalikkuses merevees sool) 2) tegelikkus (kr) energeia (N: tegelikkuses ei ole, ei saa kätte) Tekkimine ehk LIIKUMINE on üleminek võimalikkusest tegelikku. Asjad: 1) loomulikud milles enndas peitub liikumise/muutumise allikas (ehk loomus physis) 2) kunstlikud mis liigub/muutub välise jõu tõttu. SAAMINE tekkimine, muutumine, kadumine/ olemine. Liikumisena mõistis Aristoteles igasugust muutumist üldse. Tema arvates on võimalik eristada nelja sorti liikumist: 1) suurenemine-vähenemine 2) kvalitatiivne muutumine (või muundumine) 3) tekkimine ja hävimine 4) ruumiline ümberpaiknemine Ruumiline ümberpaiknemine omakorda võib olla: 1) ringjooneline
specialized glands – to act on various tissues around the body Sünaptiline signaliseerimine – nerve cells release chemicals at their endings to affect the cells they contact Autokriinne, parakriinne ja endokriinne regulatsioon. Parakriinne: signaalid “atakeerivad” neid rakke, mis asuvad lähedal. Nt: mast cells (тучные клетки, мастоциты)- rakudes, mis asuvad sidekudedes on palju sekretoorseid graanuleid, mis sisaldavad enndas histamiini, mis sekreteeritakse infektsiooni või vigastuse vastusena. Seedetraktis. Autokriinne: prostoglandiinid sekreteeritakse, et „atakeerida“ naaberrakke, et stimuleerida rohkem prostoglandiinide sünteesi. Närvisüsteemis. Endokriinne: endokriinsed rakud sünteesivad hormoone ja sekreteerivad neid ekstratsirkullaarsesse ruumi, kust nad difundeeruvad vere sisse. Endokriinnäärmed sünteesivad hormoone vastusena erinevatele signaalidele: