välis-ning sisevaenalaste vastu. Riik on harmooniline siis,kui kolm seisust tegutsevad kooskõlastatult. Ma arvan,et selline asi praktikas ei ole võimalik,sest mitte kunagi ei saa kolm seisust tegutseda nii,et kõik osapooled oleksid rahul. Ideaalses riigis saavad hakata valitsejateks üle 50. aasta mehed. Nende kasvatamisel mängib väga suurt osa kunst. Kunsti abil kasvatatakse tulevased sõjamehed ja valistehad vaprateks, tugevateks ja ennastsalgavateks. Selleks aga tuleb läbi vaadata kõik olemasolevad kunstiteosed ja järgi uurida kas neil on ülles mõju. Selle järgi ei oleks võimalik eksisteerida ühelgi valitsejal ega sõjamehel,sest kõiki olemasolevaid kunstiteosed ei suudaks ükski inimhing läbi vaadata. Samuti väidab platon,et draamakunstil pole ideaalses riigis mingisugust kohta, sest näitlejad jäljendavad teisi. Ma arvan,et sellist riiki,nagu Platon peaks ideaalseks pole võimalik
Suuri tegusid tuleb teha tegude enese, mitte auahnuse pärast. Näiteks Caesar tegi küll suuri tegusid, kuid tegi neid eesmärgiga saavutada gloria. 3. Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust Esimene kristlik voorus on enese alandamine(vastandumine Aristotelesele). ,,Kes ise ennast ülendab, seda alandatakse. Kes ise ennast alandab, seda ülendatakse." Aquino Thomas: pühakud peavad end väärituks kõiges peale Jumala armu. Jumala au ja ligimese hüve nimel ollakse valmis suurteks, ennastsalgavateks tegudeks. 4. Feodaalne au Feodaalne au ehk rüütliau seisnes algselt väliste hüvede omamises, feodaalvaldused. Keskajal hakati järjest rohkem hindama isikuomadusi. Au muutus sõltuvaks käitumismaneeridest. Rüütliau nõuded: 1. vassaliteet võrdsuse ja hierarhia lepitamine 2. pinge aadlike võistlus au pärast, rivaliteet, vastastikuse lugupidamise eeldamine 3. suurte suguvõsade vaheline võimuvõitlus, lõhestunud ühiskond 4. veritasu: kaotatud vere eest sai
Kes ise ennast alandab, seda ülendatakse." Ise ei pea ennast teistest kõrgemale tõstma. Selles tsitaadis väljendub kristlik alandlikkuse voorus. Aquino Thomas: püüab lepitada kristlikku alandlikkust ja au. Ta toob näidetena välja kristlikud pühakud, nt Pauluse ja Franciscuse, kes peavad end väärituks kõiges peale neile osaks langenud Jumala armu. Nad peavad ennast väärituks oma pattude pärast, aga kui Jumala au ja ligimese hüve seda nõuavad, on nad valmis suurteks, ennastsalgavateks tegudeks, unustades iseennest selle juures. Ja kui selle eest osutatakse talle au, siis ta võtab selle vastu, aga viitab sealjuures Jumalale ja muus osas ta sellest ei hooli (maistest hüvedest ja rikkustest). 14. Feodaalne au Feodaalau sai alguse barbarite vallutustest Rooma riigi aladel. Barbarite hõimuliidritest kujunes välja aadlisugu. Nende üheks olulisemaks tunnuseks oli see, et aadlik pidi olema vaba. Teiseks kui