püsivuse kogu ettenähtud ekspluatatsiooniaja vltel. Põhilisteks kandekonstruks on: kandvad sise ja välisseinad, karkass. Vastavalt konnstrukts iseloomiule ja paiknemisele liigetatakse hooned : 1) kandvad pikkiseinad(põhiliselt tellis ja plokkseinad) 2) kandvad põikseinad 3)kandvad piki ja põikseinad üheaegselt 4) mittetäielik karkass 5) täielik karkass ( väli ja siseseinad on vabastatud koormuse kandmisest, nende ül on soojapidamine ja välisseinad projekteeritakse kas ennastkandvatena või rippuvatena).6) ruumilistest suurelementidest hoone. ( täieliku sise ja välisviimistlusega valmis karbid monteeritakse ehitusplatsil kokku hooneks). ALUSED- Looduslikud alused - pinnakihid, mis võtavad vastu ehitiste ja hoonete koormust. Niiskus (pinnavesi) on üks põhilistest tegureid, mis mõjutab pinnase om ja vähendab aluse kõvenemist. Pinnase niiskust arvutatakse valemiga =pinnase kaal niiskes olekus kuivataud pinnase kaal/kuivatatud pinnae kaal* 100%
arhitktuuribüroost, on sageli projekti koosseisus juba ka eriosade kandmisest, nende ülesandeks on soojapidamine ning välisseinad täielikult postide ja taladega, siis tekivad vastavalt mittetäieliku joonised. projekteeritakse kas ennastkandvatena või rippuvatena. Hooned Konstruktsiooni järgi liigitakse vundamendid. karkassiga või täiskarkassiga hooned. ET-1 Eesti Vabariigi ehitusalased seadused, valitsuse ja kannab sammatest ja taladest karkass. Kõrgelamud ja ühe- ning -lintvunda-d- rajatakse kivi, -plokk, -ja suurpaneelhoonetele Hooone karkassi moodustavad: postid ehk sambad, talad, ametikohtade määrused ja eeskirjad, riiklikud standardid
annaabi.ee 
