igav ja hall. Algul on hasarttegevus ainult püüe pääseda tüdimustundest, kuid hiljem tekitab see uue probleemi: sõltuvuse hasardist. Inimene aga ei teadvusta endale sõltuvusprobleemi, sest mõistusel on tendents mitte iseendaga tülli minna. ` Kui ennast ei suudeta muuta, painutatakse selle asemel pilti reaalsusest. Eitamine võimaldab inimesel jätkata lühemas perspektiivis naudingut pakkuvat ja pikemas perspektiivis ennastkahjustavat tegevust. See on mõjus psüühika kaitsemehhanism, mis toimib ebameeldivate asjade mitteteadvustamise põhimõttel ja millel on roll igasuguses sõltuvuskäitumises. Eitamine võimaldab käitumise jätkamist kuni ajani, mil tema käitumisest tulenev kahju on nii fataalne, et seda on võimatu ignoreerida. Selle kohta ütleb virtuaalmaailmasõltuvust uuriv David Greenfield ,,põhja puudutamine". Inimene ei otsi abi enne, kui ta on endale teadvustanud, et tal pole enam
Lapsed, kellel on EKR, kasutavad sageli käitumisviise, mille ebasoovitavateks eesmärkideks on tähelepanu või võimu saavutamine. Edasi on kirjeldatud küsimusi, mida peaks küsima lapse käest, kes vaevleb sellise probleemi käes. Nende küsimuste abil saab teda suunata probleemini. Nagu kõikide neljasilmakohtumiste puhul käitumistaastuse programmis, on õpetaja eesmärgik tõsta õpilase eneseteadlikkust oma käitumisest ja aidata tal jõuda arusaamani, kuidas õppida oma ennastkahjustavat käitumist muutma. Tähtis ka on ka, et vestlus läbiviies peavad olema nii õpilane kui ka õpetaja rahulikud. Käsiraamat kirjeldab edasi, et lapse enesekindlus peaks hakkama tõusma, nähes õpetaja ja kaasõpilase positiivset heakskiitu tema uuele käitumisele. Edu tugendab ka enesehinnangut. Enesekindluse tõstjatele on oluliseks peetud sisekõnet, mida kirjeldatakse raamatus pikemalt. Ennastkahjustav käitumine on seotud
annaabi.ee 
