Õigus hädakaitsele tekib siis, kui inimene on hädakaitse seisundis, st. peab esinema ühiskonnale kahjulik või ohtlik rünne. Ründe algamise moment on hetk, mil rünne reaalselt ähvardab toimuda, mitte see, et keegi valmistab ette või kavatseb rünnata. Hädakaitse seisund püsib seni, kuni ründe oht on reaalne. Esineb ka näiline hädakaitse, näiteks mängupüstoliga pimedas ähvardamine. Sel juhul võib rünnatav kasutada reaalset hädakaitset. Hädakaitse võib olla: 1. Ennakkaitse- asutakse kaitsesse enne tegelikku rünnet. Kaitsja eeldab rünnet. 2. Hilinenud kaitse- pärast rünnet minnakse seda tõrjuma, tavaliselt kättemaksu ajel. Hädaseisundil Tegevus, millel on küll kõik õigusrikkumise tunnused, kuid mis pandi toime ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat, teist isikut, ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi või riigi huve, ei ole õigusrikkumine, kui seda ohtu antud asjaoludel ei saadud kõrvaldada muude vahenditega ja
Õigus hädakaitsele tekib siis, kui inimene on hädakaitse seisundis, st. peab esinema ühiskonnale kahjulik või ohtlik rünne. Ründe algamise moment on hetk, mil rünne reaalselt ähvardab toimuda, mitte see, et keegi valmistab ette või kavatseb rünnata. Hädakaitse seisund püsib seni, kuni ründe oht on reaalne. Esineb ka näiline hädakaitse, näiteks mängupüstoliga pimedas ähvardamine. Sel juhul võib rünnatav kasutada reaalset hädakaitset. Hädakaitse võib olla: 1. Ennakkaitse- asutakse kaitsesse enne tegelikku rünnet. Kaitsja eeldab rünnet. 2. Hilinenud kaitse- pärast rünnet minnakse seda tõrjuma, tavaliselt kättemaksu ajel. Hädakaitsega on tegemist niivõrd, kuivõrd isikut ajendab soov kaitsta ennast, kaaskodanikku, ettevõtet, riiki. Hädaseisund Tegevus, millel on küll kõik õigusrikkumise tunnused, kuid mis pandi toime ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas
annaabi.ee 
